Kõige tugevama motivatsiooni annab hingepiin, mitte olukorrad ja ümbritsev keskkond. Teadmine, et sul pole õnnestunud elada oma nõudmistele vastavalt, on ülim valu. Kui me ei suuda tegutseda kooskõlas oma minapildiga, kui meie käitumine ei sobi kokku meie standarditega – ja meie identiteediga –, siis lõhe meie tegude ja minapildi vahel paneb meid tegema muutust.
Kui näidata inimesele tema standardite ja käitumise vahelist lõhet, võib sellest taipamisest kujuneda äärmiselt efektiivne mõjutusvahend, mis paneb inimese muutuma. See pole teistelt tulev sundus, vaid inimese sisemine sundus. Üks suurimaid inimese vajadusi on säilitada oma identiteedi terviklikkust.
Põhjus, miks nii paljud meist näivad nii vastuoluliselt käituvat, on lihtsalt ebajärjekindlus. Kui tahad kedagi aidata, siis pole vaja näidata, nagu peaksid teda halvaks või tahtejõuetuks, vaid esitada küsimusi, mis panevad teda ennast oma olukorda mõistma. See on palju võimsam vahend kui kellegi ründamine. Kui püüad midagi peale suruda, siis inimene töötab sellele vastu, ent enda sisemisele survele on võimatu vastu seista.
Seesugust survet saab igaüks ka ise endale avaldada. Enesega rahulolu toob kaasa stagnatsiooni; kui su praegune käitumine ei tekita sinus äärmist rahulolematust, siis pole sa motiveeritud tegema vajalikke muutusi. Vaadakem näkku tõsiasjale, et inimloom reageerib survele.
Niisiis, miks inimesed ei muutu, kui nad tajuvad ja saavad aru, et peaksid muutuma? Nad seostavad rohkem valu muutuste tegemisega kui tegemata jätmisega. Kellegi muutmiseks, kaasa arvatud enda muutmiseks, peame lihtsalt tekitama vastupidise tunde, nii et muutuse tegematajätmine on nii valus (et ületab meie taluvusläve) ning mõte muutumisest on atraktiivne ja meeldiv!
Et endas tõelist motivatsiooni tekitada, esita endale küsimusi, mis tekitavad valusaid aistinguid: „Mis see mulle maksma läheb, kui ma ei muutu?“ Enamikul meist on liiga palju tegemist, et hinnata, mida head muutus kaasa toob. Aga milline on mittemuutumise hind? „Millest ma oma elus ilma jään, kui ei tee seda muutust? Mida see juba praegu mulle maksma läheb vaimselt, emotsionaalselt, füüsiliselt, rahaliselt, hingeliselt?“ Teadvusta seda valu, mida mittemuutumine põhjustab, nii ehedalt, nii intensiivselt nüüd ja praegu, et sa ei saa enam tegutsemist edasi lükata.
Kui see ei tekita piisavat motivatsiooni, siis keskendu sellele, kuidas see mõjub su lähedastele, su lastele ja teistele inimestele, kellest sa hoolid. Paljud meist teevad rohkem teiste jaoks kui enda jaoks. Niisiis kujuta täpselt ette, kui palju praeguse olukorra kestmine mõjutab negatiivselt inimesi, kes on sulle kõige tähtsamad.
Teine samm on esitada endale naudinguga seotud küsimusi, et muutumismõttega seostuksid tugevad positiivsed tunded: „Kui ma tõesti muutun, milline saab siis olema mu enesetunne ja enesehinnang? Millise hoo see mulle annab? Milliseid asju ma võin saavutada, kui tõepoolest teen täna selle muutuse? Kuidas mu perekond ja sõbrad end tunnevad? Kui palju õnnelikum ma olen?“
Põhiline on teadvustada võimalikult palju põhjuseid, või veel parem, piisavalt tugevaid põhjuseid, miks muutus peab aset leidma kohe, mitte millalgi tulevikus. Kui sa pole huvitatud muutuse tegemisest kohe, siis tegelikult pole sul motivatsiooni.
