Ava külgmenüü

Samm tehiselu suunas: kunstlik DNA suudab evolutsioneeruda

Biokeemikud suudavad juba mõnda aega luua kunstlikke nukleiinhappeid, mis sarnanevad eluolendite pärilikke omadusi säilitavale DNAle. Seega on tehtud suur samm tehiselu loomise suunas.

Siiani polnud selge, kas sarnased molekulid suudavad osaleda info edasi kandumiseks vajalikes lahtipakkimis- ja kopeerimisreaktsioonides ning on võimelised evolutsioneeruma.

Suurbritannia meditsiiniuuringute nõukogu molekulaarbioloogia laboris töötav teadlane Philipp Holliger sünteesis kuus kunstlikku DNA-sarnast molekuli – XNAd ehk ksenonukleiinhapet. Need erinesid DNAst vaid koostises oleva suhkru poolest, lämmastikalused ning fosforhappejäägid jäid samaks.

Holligeri sõnul on sünteetilises bioloogias üritatud muuta DNA erinevaid osi, kuid tema soovis luua molekulid, mis suudaksid suhelda ka tavapärase DNAga.

Sünteetiliste geenide loomiseks on oluline luua mitte lihtsalt kunstlik pärilikkusaine, vaid selline molekul, mis lubaks lisaks info kandmisele seda ka muuta ja edasi pärandada.

Selleks on vaja erilisi keemilisi abilisi – ensüüme, mida nimetatakse polümeraasideks. Need toodavad nukleiinhapetes sisalduva info põhjal uusi pärilikkusaine molekule.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.