Mungad mõtlesid kuju peitmiseks välja plaani ja katsid kuldse Buddha pinnasekihtidega, nii et see muutus äratundmatuks. Sissetungijad marssisid munkade kergenduseks kujust otse mööda.
Mitu sajandit hiljem märkas rändaja väikesest mullakünkast kullasära sädelemas. Mida rohkem inimesed kattekihti ära kaevasid, seda rohkem kulda ilmus nähtavale. Viimaks leidsid nad, et see oli üleni väärismetallist valmistatud Buddha.
Sina oled samasugune. Mida rohkem sa kiht-kihilt oma sisemiste annete varanduse suunas tungid, seda rohkem tasutakse sulle ümbritsevas tõelisuses ootamatute heldustega. See on kenake paradoks, kas pole? Mõistmine, et avamaks väravat edusse ja mõjukusse avalikus elus, tuleb sul sooritada rännak sisemaailma sügavustesse. Selleks, et sulle kuuluks kõik, mida sa tegelikult oled.
Sügavamat enesetunnetust esile kutsuva sisemise töö käigus ilmub järjest rohkem taas välja kulda, mida sa oled varjanud, eraldamaks end elu viletsusest ja raskustest. Pärast annete lahti kaevamise, oskuste lihvimise ja väljapaistvuse ilmutamise igapäevast harjutamist väljendab välismaailmas end kõik, milleks sa loodud oled.
Käies Bangkokis ühele kiiresti kasvavale firmale juhtimise teemal esinemas, läksin ka mina hämmastavat kuldset Buddhat vaatama.
Mõttetera, mida ma sulle edasi anda katsun, on see: kui inimene tahab oma suurepärasust tõeliseks muuta, kartmatult (ja kaunilt) elada ning meie ülemaailmset perekonda kõrgendavaid tegusid korda saata, siis võibolla ei taotlegi ta muutuda kellekski, kes ta juba pole.
Mis siis, kui sinu tegelik ettevõtmine on lihtsalt mäletada seda, kes sa olid kunagi – enne kui külm ühiskond sundis sind katma oma valgust kahtluste, uskmatuse ja su ürgse andekuse väljendamise vastaste võltspõhjenduste raudrüüga – ning rajada oma elust mälestussammas? Meisterlikkusele, töökusele ja inimkonna siirale teenimisele.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Robin Sharma raamatust „Argipäeva kangelase käsiraamat“.
