Juba Vanas-Kreekas ja Egiptuses kasutati lõhnavat kannikest ravim-, lõhna- ja ilutaimena, veini maitsestamiseks ja toitude kaunistamiseks. Kreeka mütoloogias on kannike tuntud jumalanna Aphrodite ja tema poja, aedade jumala, Priapose sümboltaimena. Kreeklased austasid kannikesi väga, kuna need olid ka Athena lilled ja Ateena linna sümboliks ning kannikese õitega kaunistati sageli jumalate kujusid. Vanad kreeklased olla rahu, rõõmu ja hea une tagamiseks kannikesepärgasid kandnud ning kaunistanud laste haudu kannikestega.
Kannikestest kuuluvad ravimtaimede hulka aas-, põldkannike ja lõhnav kannike. Ravimiks kasutatakse õitsemise ajal korjatud maapealset ürti. Peamiseks toimeaineks on rutiin, mida õitsemise ajal on lehtedes kuni 0,13%, lisaks mitmesugused värvust andvad flavonoidid ja karotinoidid, salitsülaat, eeterlikud õlid, saponiinid ja C-vitamiin.
Rahvaravis kasutatakse aaskannikese ürti kroonilise psoriaasi, paisete ja vinnide, ka raskesti paranevate nahahaavade ravimisel. Kannikeseteest mähised ja vannid vähendavad nahahaigustest põhjustatud sügelust. Õietee mähist on kasutatud vesise ekseemi korral. Ürdi- ja õieteed kasutatakse seespidiselt ülemiste hingamisteede katarride ja palaviku puhul, samuti gripi, mumpsi, külmetuse, kopsuhaiguste, mastiidi , läkaköha, kuseteede põletike ja menopausi sümptomite leevendamiseks ning depressiooni ja unetuse ravis.
Kannikesed on ka nõrgad diureetikumid (veeväljutajad) ja verepuhastajad, hoides ära ka veresoonte lubjastumise (ateroskleroosi) ning soodustavad ainevahetust.
Jäätis kondenspiimaga
- 4 dl rõõska koort 35%
- 400 g kondenspiima (magusat)
- 2-4 suurt peotäit ehk klaasitäit kannikeseõisi
- vett
Puhasta ja vajadusel loputa ning kuivata õied. Aseta õied soovitavalt klaas- või savikaussi. Aja vesi keema, kalla keev vesi õitele ja lase umbes 1 tund “tõmmata”.
Kui kannikesed on piisavalt tõmmanud, nõruta vedelik välja ja blenderda õied kondenspiimaga ühtlaseks massiks. Vahusta rõõsk koor ja sega koostisosad omavahel. Täida saadud massiga jäätisevormid või selleks sobiv plastikust anum ja aseta sügavkülma 4 – 5 tunniks.
Huvitavama tekstuuri ja maitse saamiseks võid kasutada lisaks veidi mascarponet (kui Sa soovid vähem magusat jäätist, siis ½ kondenspiima ja ½ mascarponet).
Siirup
- 1 liiter (4 klaasitäit) kannikeseõisi (tihedalt koos)
- 1,2 liitrit vett (6 klaasitäit)
- 3-4 kg suhkrut
Aseta õied klaas- või keraamilisse anumasse. Aja vesi keema, kalla keev vesi õitele, sulge/kata nõu ja jäta toatemperatuuril üleöö “tõmbama”. 24 tunni möödudes kurna vedelik ja pressi õitest vedelik ning värv välja kasutades nt. nailonsukka vms. Marliga kurnates kipuvad tükid sisse jääma.
Vala saadud vedelik potti, lisa iga klaasitäie vedeliku kohta ca 2 klaasi suhkrut. Kuumuta segu madalal kuumusel, korja tekkiv vaht (ära lase mulinal keema!). Kuumuta ca 5 minutit. Lase pisut jahtuda enne pudelitesse panemist. Säilita jahedas ja kuivas ca 6 kuud (kuidas ta küll nii kaua säilib, ilma, et ära ei söödaks ?!)
Kasuta pannkookidel, jäätisel, jogurtil, värvilise limonaadi või kokteilide valmistamiseks. Kui lisad sidrunimahla, saad huvitava sinakasrohelise värvuse!
Džemm
- 2 klaasitäit kannikese õisi (eemalda varred ja tagused!)
- 2 klaasi vett
- 2 klaasi suhkrut
- 50 g pektiini
Aseta õied klaas- või keraamilisse nõusse, aja vesi keema, kalla vesi õitele, kata anum ja jäta 24 tunniks seisma.
Võid valmistada džemmi kas õielehtedega või siis ilma. Kui soovid ilma õielehtedeta džemmi, siis kurna õied näiteks läbi tiheda suka. Kuumuta vedelikku madalal kuumusel, lisa suhkur ja pektiin, koori tekkiv vaht ja kuumuta segades veel 5-20 minutit, kuni näed, et mass on paksenenud. Lase pisut jaguda ja purgista. Kui soovid värvi- ja maitsenüanssidega mängida, siis lisa enne keetmist umbes 4 sl sidunimahla ja saad roosakama dzemmi.
Kannikesemakroonid
- 200 g mandlijahu
- 200 g tuhksuhkrut
- 4 tk (160 g) munavalget (suure muna oma)
- 150 ml kannikesesiirupit või 200 g kannikesesuhkrut (purustatud kannikeseõite ja suhkru segu)
Kuna makroonivalmistamise õpetus on tohutult pikk ja internetis mitmel erineval kujul saadaval, siis siin pikalt valmistamisest lobisema ei hakka. Lisan siia ühe lingi paljudest
Metsikute maitsete autor on Kristi Lehtla
Loe ka Kristi Lehtla eelmist mõnusat umbrohutoitude lugu, kus peakangeseks koduaia nuhtluseks peetud naat: “Metsikud maitsed I: umbrohi ei hävine – ole sama sitke, terve ja võimas nagu väekas naat” ja vaata ka tema facebookilehte Võilillelaps
