Mingit sorti reliikviad on olemas pea igas religioonis. Ent mis on reliikvia? Tavaliselt peetakse reliikviaks püha isiku säilmeid (luid ja konte, juukseid ja hambaid) või esemeid, mida kasutas, või millega kokku puutus. Tähtis osa iga reliikvia juures on ka usul. Usul, et just nimetatud objekt või säilmed kuulusid ühele või teisele pühakule. Seega on iga reliikvia puhul tähtis pärimus, segu usust ja ajaloost, mis seob füüsilise objekti konkreetsete relioossete sündmuste ja pühade isikutega.
Ent oluline pole vaid reliikvia füüsiline olemasolek. Samuti ei piisa vaid usust, et üks või teine ese või luu kuulus pühakule. Kõige tähtsam on reliikvia juures temas manifesteeruv transendentsus: juhul kui on olemas reliikvia, siis oli kunagi olemas ka pühamees, kellele too kuulus, ning kui on olemas pühad isikud, siis tõestab tema olemasolu ka usutõdede (ja/või Jumala) olemasolu. Seega on reliikvia usklikele füüsiliseks tõestusmaterjaliks nende uskumuste
paikapidavusest.
Reliikviate sünd
Tavaliselt seostatakse Eestis reliikviaid kristluse ja keskajaga, ent reliikviad olid tuntud ja reliikviakultus olemas juba vanas Lähis-Idas ning antiikajal. Spartas säilitati näiteks Leda muna, millest olevat sündinud kaunis Helena ja tema õde Kütaimnestra ning kaksikud vennad Kastor ja Polüdeukes, ning Lesbose saarel luuleheeros Ofreuse pead.
Juba Vana Testament kirjutab (II Kuningate 13:20-21) pühakute säilmete imetegevatest omadustest (sarnaselt pühakute endiga) seoses püha naise Eliisa looga: 13:20. Siis Eliisa suri, ja ta maeti. Igal aastal tulid maale moabiitide röövjõugud. 13:21. Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad üht röövjõuku! Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui mees puudutas Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule! Viimasest nähtub, et reliikvia olemasolu on samaväärne pühaku tegevusega, ehk et pühadusega saab kontakti sama hästi pühaku säilmete kui reaalse isiku läbi. Tihti kinnitab reliikvia pühadust veelgi asjaolu, et pühaku säilmed ei lagune, eirates loodusseadusi ja andes tunnistust nende jumalikkusest.
Märtrid
Judaismis, kristluses ja islamis (mis kõik võitlesid oma ajaloo algusaegadel ellujäämise nimel) on eriti tähtsal kohal märtrite kultus ehk usu tõttu või nimel tapetute, ehk ka usussõjas hukkunute austamine. Sest eks olnud ju nende uskude peamised prohvetid (Jesaja, Jeremia, Ristija Johannes, Jeesus Kristus, prohvet Muhamed, Ali ja tema poeg Hussein) tagakiusatute ja tapetute seas.
Samas on pühakute ja märtrite kultus sünnitanud ka vastuolusid. Nii kristluses kui islamis on olnud puhastusliikumisi, mis soovisid reliikviate kultuse välja juurida, usu puhastada. Pühakute kultuse vastu sõditi Bütsantsis 8. sajandil ja sama tegi reformatsioon 16.-17. sajandil. Samuti on näiteks muslimititest vahhabiidid (Saudi-Araabia
peamine usuvool alates 18. saj) vastu prohvet Muhamedi austamisele.
Budistlik reliikvia
Budismis saab reliikviakultus alguse Śākyamuni Buddha (568/563-488/483 eKr) säilmete põletamise ning jagamisega kümne Gangese jõe oru paiga esindajate vahel 5. sajandil eKr. Sellest ajast alates on budistlikes maades rajatud Buddha ja ta õpilaste ning budistlike pühameeste, munkade ja nunnade säilmete hoidmiseks stūpa’sid. Indias, Nepalis, Tiibetis, Birmas ja Sri Lanka saarel on stuupa kõige märkimisväärsemaks osaks “muna”, kupli- või koonusetaoline küngas või torn. Samas Hiinas, Vietnamis, Koreas ja Jaapanis kasvas kõrgusse kupli peal olev “altar” ning sellele asetatud “päevavari”, millest arenes välja pagood, mitmekorruseline tornpühamu, kus on altar igal korrusel.
Buddha kolm keha
Mahāyāna budismis tekkis 1.-2. sajandil õpetus Buddha kolmest kehast (sanskr trikāya): seadmusekeha (sanskr dharmakāya), õndsusekeha (sanskr sambhogakāya) ja muutustekeha (sanskr nirmāṇakāya). Selle arusaama kohaselt võib kultuse objektiks olla nii budistlik tekst (näiteks stuupa või palveveski sisse paigutatud pühakiri), jumalakuju või religioosne objekt (palvehelmed, votiivstuupa, bodhipuu leht) või Buddha (või budistliku pühamehe) füüsiline keha (tema säilmed).
Eriti hinnalisteks peetakse füüsilisi säilmeid. Näiteks budistliku Sri Lanka kõige pühamaks objektiks on Kandy linnas asuvas templis säilitatav Buddha silmahammas. Samuti on populaarsed tuhastamise käigus tekkinud kristalliseerunud pärlitaolised luust tükikesed (sanskr śarīra). Ajaloolise Buddha teaduslikult uuritud säilmeid säilitatakse tänapäeval Indias (Patna, Kolkata ja Delhi muuseumites) ning Tais.
Näitus “Maitreya Loving Kindness Tour”
Harvadel juhtudel eksponeeritakse reliikviaid väljaspool templeid ja stūpa’sid. 8.-10. augustil on harukordne võimalus näha kollektsiooni Hobuveskis toimuval reliikviate rändnäitusel, kus eksponeeritakse Śākyamuni Buddha ning tema õpilaste (Śariputra, Maudgalyana, Ānanda, Rahula) ning müütiliste ja kuulsate Tiibeti budistlike pühakute – Padmasambhava (8. saj), Marpa (1012-97), Milarepa (1052-1135), Atīśa (982-1054), Dromtoni (1005-64), Tsongkhapa (1357-1419) – säilmeid. Samuti arvukate 20. sajandil elanud ja tegutsenud Tiibeti ümbersündinud laamade ja õpetajate reliikviad.
Näitusel on võimalus kogeda ajaloolise Śākyamuni Buddha reliikvia õnnistavat puudutust, mil kuldses stūpa’s olev reliikvia asetatakse viivuks pealaele. Aastate jooksul on näitusel osalenud üle kahe miljoni inimese ning paljud on kirjeldanud õnnistuse hetkel õndsa, tervendava, puhastava ning armastava voo kogemust. Ka loomad on
teretulnud õnnistust saama.
Alates 2010. aastast on Buddha säilmeid uurinud Stanfordi ülikooli füüsik William A. Tiller ja Nisha J. Manek Mayo kliinikust. Nende uurimuste kohaselt kannavad need säilmed sõbralikku energiat ja see energia kandub säilmetelt vahetult ümbritsevasse ruumi. Loe uurimusest lähemalt SIIT.
Budistliku pühakirja järgi on järgmine Buddha meie maailmas Maitreja, kelle nimi tähendab “sõbralik” ja tuleneb sõnast maitrī –”sõbralikkus”. Tema Pühadus dalai-laama on öelnud: “Tänapäeva maailmas vajame me tõepoolest Maitrejat – sõbralikkuse arendamist.” Käesoleva Maitreja projekti tulemuseks on 45 meetri kõrguse Maitreja Buddha kuju rajamine Põhja-Indias Bodhgayas, paigas, kus eelmine Buddha virgus.
Kuigi tegu on budistlike meistrite säilmetega, on see näitus rõhutatult religioonide ülene, eesmärgiks rahu ja kaastunne kogu maailmas ning iga inimese südames.
Näitus on avatud:
8.aug. 18.00-20.00
9.aug. 10.00-19.00
10.aug. 10.00-17.00
Sissepääs tasuta. Kohapeal on avatud väike poeke. Kogutavad annetused suunatakse Maitrejaprojektile ning näituse jätkuvusele.
Vaata näituse kohta lähemalt SIIT.
Tutvu väljapanekuga SIIN.
Küsimuste korral kirjuta: budareliikviad@gmail.com
Teksti autorid: Martti Kalda, Liina Jaska
*Eestis on võimalik Tiibeti pärimusmeditsiini õppida Tiibeti Traditsiooniise Meditsiini Akadeemias. Uus kursus on algamas juba sel sügisel!*
