Ravipaastu algul muutub veri happeliseks, see annab hoogu põletikuliste protsesside ja kasvajate hävitamisele ja on seetõttu vajalik. Kriisi järel vere happesus jälle väheneb ja vere pH taastub kuuri lõpuks täielikult.
Paasturavist saab abi järgmiste tervisemurede puhul:
Mao- ja sooletikuhaigused
Kroonilised mao- ja soolestikuhaigused tekivad samuti valest toitumisest. Sümptomid kujunevad välja aastakümnete vältel ja põhjustavad toiduainete omastamises suuri häireid. Ravipaastu kasutatakse gastriidi, koliidi, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite, sapipõie, kõhunäärme, peensoole ja jämesoole talitluse häirete puhul. Need organid saavad paastu ajal pikemat puhkust, tänu millele põletikulised protsessid mööduvad, limaskestad taastuvad ja haavad armistuvad. Juba esimestel paastupäevadel kaob ebameeldiv tunne ja seedehäired taanduvad.
Astma
Bronhiaalastma patsiendid alluvad enamasti hästi paastu ravile. Paastu ajal annavad esimesed positiivsed tulemused endast märku alates kolmandast päevast kuni viienda päevani, aga vahel ka alles seitsmendast kuni kümnendani. Väheneb hingeldamine ja kaovad õhupuuduse hood. Ravimeid kohe kõiki ära ei võta, nende kogust vähendatakse tasahaaval.
Migreen ja peavalud
Peavalul võib olla erinevaid põhjusi: turse, vereringeprobleemid, aju hapnikuga varustamise häired jne. Migreenivalud on tihti seotud kroonilise mürgistuse, sapipõie funktsioonihäirete ja hormonaalsete häiretega. Samuti esineb migreeni neil, kes söövad rohkelt soolast toitu ja saavad toiduga rohkesti säilitusaineid. Paast puhastab organismi mürkidest ja jääkainetest. Peavaluga inimesel võib paastu algul valu ägeneda, kuid kuuri järel valu taandub.
Liigesehaigused
Vale toitumine ja vähene liikumine on üks liigeste ja selgroohaiguste peapõhjusi. Selle taga on jääkainete ladestumine ja mineraalainevahetuse häired. Liigeste valu protsess algab tegelikult verevarustuse häiretest, mistõttu liigesed ja kõhred ei saa piisavalt toitu. Liigestes tekivad ainevahetushäired, mille tagajärjel kogunevad mürkained ja kusihape. Need ladestuvad liigestele ja kahjustavad kõhre. Korrapärane paastumine on kindel näidustus liigese-, selgroo- ja kaelahaigusega patsientidele. Paastuda tuleks kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, ning võimalusel ka enne haiguse ägenemise perioodi.
Kõrge ja madal vererõhk
Paastuga saab ära hoida kõrget kolesteroolitaset ja selle ladestumist veresoontesse, taastada vereringet ning viia sama meetodiga normi nii kõrge kui ka madal vererõhk. Hüpertooniahaigetel tuleks lühiajalisi paastukuure teha korrapäraselt, algul piisab 3-4 päeva kuus. Kõrge vererõhuga inimesed ei tohi paastu ajal liiga suurt füüsilist koormust võtta.
Rohkem teadmisi paastu läbiviimiseks ja tasakaalustatud toitumiseks saate koolitusel “Tervis läbi toitumise ja paastu” 6.-7.veebruaril Põlistarkuste ja Rahvaravi Koolis.
Natalia Trofimova Loodus Biospa, paastuarst
Kuula paasturavi eksperti doktor Natalia Trofimovat Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
