Nüüd on ka teaduslikku kinnitust leidnud fakt, et nädalavahetusel joodud suurem kogus alkoholi teeb tervisele kurja ka siis, kui sellist napsitamist üliharva harrastada.
Korralikult purjus inimese soole limaskesta läbilaskvus muutub ning mikroobid ja nende lagunemisel tekkivad mürgid satuvad verre, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.
USA Massachusettsi ülikooli arstiteadlased värbasid vabatahtlikke mehi ja naisi, kes polnud alkoholisõltlased. Seejärel pidid katsealused jooma nii palju, et nende veres ulatus alkoholisisaldus vähemalt 0,8 promillini. Kõikidelt katses osalejatelt võeti vereproovid nii eksperimendi ajal kui 24 tundi pärast napsitamist.
Selgus, et purjus inimeste verre hakkasid kiiresti kogunema endotoksiinid. Need on mürgid, mida toodetakse mikroobide rakuseintes. Toksiinid vabanevad bakterite hukkumisel.
Lisaks oli kõikide vabatahtlike veres ka soolebakterite pärilikkusainet. See viitab, et purjus inimese soolestiku limaskest muutub paremini läbitavaks ja soolebakterid jõuavad kergesti vereringesse. Naistel oli bakterimürke kehas tunduvalt rohkem kui meestel.
Niinimetatud episoodilise joomise (inglise keeles binge drinking) kahjulikkust tervisele on siiani seostatud eelkõige autoõnnetuste, kukkumiste ja kaklustel saadud vigastustega.
Nüüd on selge, et ka ühekordne alkoholi kuritarvitamine laastab immuunsüsteemi ning iga suurem pidu jätab kehasse jälje.
Allikas: www.novaator.ee
