On linde, kes on jõudnud juuli alguseks ära pesitseda, näiteks valgeselg-kirjurähn, kuid on väga palju neid, kel pojad alles pesades. Kõige intensiivsem pesitsusaeg on lindudel ornitoloogide sõnul keskmiselt 15. aprillist 15. juulini. Kuid osa linde pesitseb juba palju varem, ka veebruaris, ning osa lõpetab pesitsemise alles suve lõpus, mõni venitab isegi septembrisse välja. Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud. Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt kolm-neli paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta.
Selleks, et enamik linde saaks rahus pesitseda, on vajalik pidada pesitsusrahu suve lõpuni, ehk 31. augustini,“ rõhutas Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller. „Loomulikult pole majandajad sellega nõus, kuid selline ongi tööstuse eesmärk – maksimeerida oma lühiajalist kasumit. See aga ei peaks olema RMK kui riigimetsa majandamise keskuse ega keskkonnaameti töö. Sellegipoolest lõpetas RMK raierahu pidamise juuni lõpuga ning samuti lõpetas keskkonnaamet metsades oma niigi pooliku ja vaid osadele metsadele suunatud järelevalve,“ jätkas Eller.
Looduskaitseseadus keelab looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Info, millal ja millistes metsades millised linnud pesitsevad, on olemas. Seetõttu ei saa väita, et minnes pesitsusajal metsa lõikama, ei häirita linde tahtlikult.
„Kindlasti soovitame raiet märgates helistada numbrile 1247, anda teada looduskaitseseaduse rikkumisest ja nõuda pesitsusrahu pidamist,“ soovitas Eller.
