Paavlipäev on Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu pidi selleks ajaks alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talvepoolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased, vahendab Folklore.ee.
Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: kui paistab päike, siis saab sel aastal olema päikseline ja soe suvi ning hea saak. Kui ilm on pilves, tuuline ja sajune, siis ootavad ees haigused ja vihmane suvi.
Paavlipäeval algas saartel putukate ennetusmaagiline tõrjumine.
Usuti, et igasugune villasetöö oli keelatud, kuna see pidi tooma halba õnne. Kehtis veel pühkemete väljaviimise keeld – sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.
Kristlikus kalendris on see Pauluse ümberpööramise püha. Paulus ehk algselt Saul(us), sündis Tarsoses ja oli äge kristlaste vastane, kes aitas näiteks Stephanuse kividega surnuks loopida. Teel kristlaste kogudust hävitama tabas teda pimestus, selle järel aga sai ta ilmutuse. Pimedana saabus ta Damaskusesse, kus raviti käte pealepanemisega nägijaks. Selle ime järel lasi Saulus end ristida ja sai uueks nimeks Paulus. Sestpeale oli ta tulihingeline kristlane, kes hukati hiljem keiser Nero käsul – tal raiuti pea otsast.
Allikas: Kadaka kasutusvõimalused maagias ja rahvaravis
Kuusk – põhjamaine igihaljas tervendaja
Viis müüti eesti rahva kujunemisloost ja selle uurimise köögipoolest
