Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu ja kassikuu. Emakeelsetel kuunimedel on tähendus: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (kassid kogunevad karjadesse), vahendab Maavald.ee.
Urbekuu toob kevade
Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.
Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa või rootsi keele vahendusel Vana-Roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.
Urbekuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) vårmånad – lumekuu, Poola marzek – laen Rooma kalendrist, Leedu kovas – kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia ožujak – tõenäoliselt sõnast laž – vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen – kasemahla koguma.
Hõimurahvastel: Komi raka – vares, õmblustööd, Ersa ejz’urkov – jääpurikakuu, Mari yjarnja – liupüha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.
Urbekuu pühad
Sirgupäeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile väikseid nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb püsima.
Eidepäeval ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
Marjapunapäev on kevade alguse ja puna joomise päev, naiste püha. Marjapunast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja puna palgele kogu aastaks. Naised käivad üksteisel külas, või kogunevad kõrtsi. Tehakse ülepannikooke või karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Siit peale ei või enam hommikuti ilma linnupetet võtmata kodust välja minna.
Rahvatarkust
Urbekuu ilmasid tasub hoolega tähele panna, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.
Kui urbekuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade. Halliste
Kui urbekuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala
Kui urbekuus myristab, tuleb suvel kuiva. Pyhalepa
On lepad kevadel urbekuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ytlesivad vanaaegsed majapidajad ikka urbekuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba.“ Ehk jälle: „Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata.“
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ytelda. Aga uueaja sõna ütleb: „Hari põldu, saad lieba!“ Vaivara
Allikas: Maavald.ee
