Roheliste erakondade ja liikumiste selgitustöö taimemürgi ja inimese tervisele ohtliku glüfosaadi kasutusloa tingimusteta pikendamise vastu kandis vilja! Euroopa Komisjon lükkas 18. mail toimuma pidanud otsustamise veel kord edasi, kuna mitmete riikide esindajad polnud nõus oma kodanike ja Euroopa Parlamendi arvamust ning Maailma Terviseorganisatsiooni Vähiuuringute Agentuuri seisukohta ignoreerima.
Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane selgitas, et Euroopa Komisjon jäi oma seisukoha jõuga läbisurumiseks vajalike häältega hätta. Näiteks Prantsusmaal arutletakse glüfosaadi kasutamise riigisisese keelu rakendamise üle ning riikide esindajad ei saa seda üha valjenevat protesti eirata. Eesti valitsuse seisukoht on siiani olnud “mürgitame aga edasi, see pole ohtlik”, mis läheb vastuollu uuemate teaduslike andmetega ja sõltumatute ekspertide seisukohtadega.
Komisjoni “salarelvaks”, mida jätkub kaheks aastaks, on nn tehniliste lahenduste otsimine kujunenud situatsioonile, mille jooksul kõik jääb vanaviisi.
Eestis ei analüüsita regulaarses toiduseires glüfosaadijääke
Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ütleb, et laialdaselt kasutatav taimekaitsevahend glüfosaat meie toidus ja keskkonnas ning ei tule meile kuidagi kasuks, samas on paljud umbrohud selle aine suhtes resistentseks muutunud ja seega jääme me loodusega võidu joostes kaotajaks. Luige sõnul ei analüüsita Eestis regulaarses toiduseires glüfosaadijääke, sest proovid on väga kallid. USA-s tehti mullu esimesed suuremad analüüsid ning tekkis suur skandaal, kui selgus, et sealsel toidulaual sisaldab seda herbitsiidi nii piim, muna, teravili kui soja.
“Eestis viimases toiduseires analüüsiti glüfosaadi suhtes ainult nisu ja seal olid muidugi ka glüfosaadid sees, aga väga väikeses koguses,” märkis Luik ja lisas, et läbi loomasööda satuvad need ka loomsetesse saadustesse, mida pole üldse analüüsitud.
Teadlase arvates võiks meie põllumajandusele olla hea väljapääs mahedalt tootmine, sest nii suudetaks keskkonna potentsiaali rohkem säilitada. Kõigile koduaiapidajaile soovitas ta aga keemilistest taimekaitsevahendeist eemale hoida. Väga tähtis on ka see, et vee, mulla ja toidu olukorda puudutavad seireandmed saaksid inimestele rohkem kättesaadavaks, et teadlikkust tõsta. Glüfosaat oleks Anne Luige hinnangul vaja rutiinsesse toiduseiresse sisse viia, et selle mõjust parem pilt saada.
Eestis anti riigisisesele petitsioonile 2843 allkirja
Erakond Eestimaa Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine algatasid 9. mail portaalis Rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise, et keelata taimemürgi glüfosaadi kasutamine Eestis ja kogu Euroopas. Petitsioonile kogunes juba 15. mai õhtuks 2843 allkirja, mis edastati Riigikogule ja valitsusele.
MTÜ Noored Rohelised eestvedaja Züleyxa Izmailova ütles: “Me täname kõiki petitsiooni allkirjastajaid. Survest on kasu ja me jätkame valitsuse survestamist igal juhul, kui nad oma praegust positsiooni ei muuda!”
Riigikogu võttis kollektiivse pöördumise mürkkemikaali glüfosaadi keelustamise kohta menetlusse
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Rohelise Liikumise 16. mail algatatud kollektiivne pöördumine “Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata” ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.
Pöördumise seletuskirjas viidatakse mitmele uuringule, mis on näidanud, et Euroopa riikide kodanike organismid sisaldavad taimemürgina kasutatava glüfosaadi jääke, kohati on selliseid inimesi üle 90 protsendi. Paraku ei tehta selle kohta mingit regulaarset seiret.
Eestis on mitmesuguste mürgijääkide jälg toidus pidevalt kasvanud. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, teeäärte hooldamisel, avalikes parkides, isegi laste mänguväljakutel. Iga inimene võib sellega ka enda teadmata kokku puutuda.
Lisaks vähiohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku. Eesti saaks olla mahetootmise eeskujuriigiks ja jätkusuutliku riigi mudeliks Euroopas.
Vaata Eestis käib lobitöö vähki tekitava taimemürgi kasutusloa pikendamiseks
