Rahustav lavendel sobib nii toidulauale kui ka ravimikappi

Pole vist kedagi, kes poleks kuulnud midagi lavendlist, põlisest lõhna- ja maitsetaimest. Lavendlilõhnalisi vanne võtsid juba antiikaja inimesed ning kuni tänapäevani kasutavad inimesed lavendlit hea meelega nii sees- kui välispidiselt.

Lavendli suures perekonnas on umbes 30 liiki, millest tänapäeval leiab kasutust peamiselt Lavendula angustifolia ehk ahtaleheline lavendel. Taimel on rohkesti paralleelnimesid nii ladina kui ka eesti keeles. Meil tuntakse seda tiheda tähkja õisikuga taime tähkja lavendlina (L. spica), erialakirjanduses võib kohata ka teisi vanemaid nimesid L. officinalis või L. vera ehk tavaline või tõeline lavendel.

Ladinakeelne Lavendula arvatakse lähtuvat verbist lavare, mis tähendab pesemist. Lavendli algseks kodumaaks peetakse Põhja-Hispaania mägialasid, kust ta juba antiikajal levis Vahemere äärde, leides kasutust seepides, aroomiõlides, rahvameditsiinis, mumifitseerimisel ning isegi usurituaalides.

Kasvunõuded

Meie oludes kujutab tähkjas lavendel 50-60 cm kõrgust, allosas puitunud mitmeaastast poolpõõsast, mis õitseb juulis-augustis.

Lavendel eelistab sügavalt haritud lubjarikast kuiva mulda ning päikesepaistelist, kuid põhja- ja idatuulte eest hästi varjatud kasvukohta. Kevadel tuleks taimi regulaarselt kärpida, kuival ajal üsna tihti kasta. Talveks soovitatakse katta kuuseokste või kuivade okastega. Ühel kohal võib lavendlit kasvatada 8-10 aastat.

Kulinaarne kasutamine

Esimestel kasutamiskordadel võiks lavendlit kui harjumatut maitseandjat lisada pigem kasinalt kui heldekäeliselt. Lavendel annab roogadele magusa, õrnalt tsitruselisi meenutava maitsenüansi.

Ürdina kasutatakse lavendli kuivatatud õiepungi, samuti noori lehti. Lavendli maitse harmoneerub kõige paremini pune, majoraani ja tüümiani ehk aedliivateega, aga sobib ka basiiliku, aedsalvei, melissi, piparmündi ja tilliga. Ka võib lavendliga asendada retseptis nõutud rosmariini.

Prantsusmaal kuulub lavendel ülipopulaarse Provence’i ürdisegu koostisse. Ameeriklased segavad lavendlit rohelise hiina tee hulka. Meie toidukultuuris sobib lavendel kõige paremini moosi, jooki ja küpsetisse ning tugevamaitselise uluki- ja lambaliha maitsestamiseks. Söödavaid lavendliõisi võib aga pruukida vaagnatel ja järelroogade kaunistamiseks kas värskelt või suhkrustatult.

Lavendel tervendajana

o Lavendlitaimes, peamiselt õites, leidub rikkalikult väärtuslikke eeterlikke õlisid. Tööstuslikult toodetud lavendliõlil on tugev rahustav ja lõõgastav toime, mis eriti hästi väljendub vette lisatult ehk vannidena. Viimasel puhul toimib lavendliõli ka antiseptiliselt ehk pindmisi nakkusi ja põletikke tohterdavalt. Lavendlikümblused mitte ainult turgutavad väsinud ja valutavaid jalgu, vaid aitavad ravida nahaseent ning kiirendavad hõõrdunud kohtade ja nahalõhede paranemist. Soodsalt mõjuvad lavendlivannid ka päikesepõletuse, nahaärrituste ja putukahammustuste puhul.

o Lavendel ergutab naha verevarustust, mistõttu lavendliürdi või lahjendatud õli kompressid parandavad verevalumeid ja turseid. Erinevalt teistest eeterlikest õlidest võib määrida lavendliõli väikestele kahjustatud nahapindadele ka lahjendamata kujul.

o Sissehingamisel mõjuvad lavendli eeterlikud õlid rahustavalt ja tõstavad meeleolu, leevandavad psüühilistest pingest tekkinud peavalu ning soodustavad uinumist. Seetõttu on väga populaarsed kuivatatud lavendlit sisaldavad padjad. Hästi mõjub lavendliõli ka aroomilambis, aurutis ja küünlas, ülitundlikkuse puudumisel võib õli tilgutada otse padjale.

o Seespidiselt tarbituna väljutab lavendel liigset vett, leevendab soolekrampe ja vähendab gaase.

o Lavendli vesitõmmis vaigistab sooleärritusest tingitud kõhuvalu ning vähendab soolegaase. Tõmmiseks valatakse supilusikatäiele kuivatatud õienuppudele 5 dl keeva vett, hoitakse kaane all 10-15 minutit ja kurnatakse. Tõmmis juuakse ära ühe päeva jooksul väikeste portsjonitena.

o Hoiatus! Nagu ühtki teist eeterlikku õli, ei tohi lahjendamata lavendliõli mingil juhul kasutada seespidiselt. Ülitundlikele võib lavendel aga tekitada allergiahooge.

Ürdi kogumine ja säilitamine

Lavendliõisi tasub kuivatada meilgi, kuigi vähese päikesepaiste tõttu sisaldavad nad eeterlikku õli üsna vähe. Et seda vähestki säilitada, tuleb õiekobarad ehk tähad maha lõigata enne õite avanemist ehk nuppudena ning kindlasti keskpäeval, kella 11-13 vahel. Kui mõlemad tingimused täidetud, on võimalik saada põhjamaa oludes maksimaalne eeterlike õlide kontsentratsioon. Tähad kuivatatakse ülesriputatult varjulises õhurikkas kohas. Täielikult kuivanud õienupud hõõrutakse varre küljest ning säilitatakse kuivas ja pimedas, õhukindlalt suletud anumas.

Muud kasutusviisid

Kodus võib kuivatatud lavendliga täidetud hõredast riidest kotikese riputada riietekappi. Tavalise söögiõliga segatud lavendliõli on nahale määrituna üsna efektiivne sääsetõrjevahend.

Lavendliküpsised

250 g toasooja võid
5 dl suhkrut
1 toasoe muna
1 sl kuivatatud õienuppe
2,5 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
Veidi soola

Peenesta õienupud uhmris, purustajas või kohvimasinas. Mikserda pehme või suhkruga kohevaks ja heledaks. Klopi muna lahti, mikserda kokku võivahuga, lisa ka jahu ja lavendlipuru. Tõsta tainas hõredalt paigutatud kuhjakestena küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, küpseta 175 °C juures 15-20 minutit ehk kuni pinna pruunistumiseni.

Lavendlisiirup

5 dl vett
5 dl peensuhkrut
2 sl kuivatatud õienuppe

Pane kõik ained keedunõusse ja lase segades aeglaselt keema tõusta. Tõsta pliidilt, lase kaane all 30 minutit maitsestuda. Kurna läbi tiheda sõela, kalla kaanega suletavasse purki ja hoia külmas. Kasuta kuumade või külmade jookide magustamiseks.

Suhkrustatud lavendliõied tordikaunistuseks

2 munavalget
2 dl tuhksuhkrut
Värskeid lavendliõisi

Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga. Klopi munavalged kergelt vahuseks. Lõika õied varre küljest, jättes vaid lühikese varrejupi. Pintsettide abil kasta need lahtiklopitud munavalgesse ja aseta hõredalt plaadile, sõelu suhkruga üle. Lase soojas kuivas kohas või avatud uksega leiges ahjus täielikult krõbedaks kuivada. Tõsta ettevaatlikult tordile. Vajadusel säilita lühikest aega õhukindlas anumas.

Lavendlilõhnaline suhkur

5 dl suhkrut
1 tl purustatud õienuppe

Purusta õienupud uhmris või purustajas. Sega suhkruga ja pane tihedalt sulguvasse purki. Paari nädala pärast võid suhkrut kasutada kookidele ja küpsistele meeldiva lavendlilõhna andmiseks.

Autor: Maire Suitsu, Kodukiri

Allikas: Ideesahver.ee

Seotud