Lõpeta lause: “Siis kui ma … oleksin ma endaga rohkem rahul…”
Skeem on lihtne. Esitatakse tingimus, kui tingimus täidetakse, siis arvatakse, et ollakse endaga rohkem rahul. Peep Vain kasutab oma raamatus “Kõige tähtsam küsimus” õnneratta mõistet. Kas Su elu on tasakaalus? Kuidas on suhted Sinu perega, sõpradega? Kuidas Sa tunned ennast tööl? Kuidas ning kui kvaliteetselt Sa oma vaba aega sisustad?
Samas, kui Tommy Helstein oma teoses “Saad kõik, millest loobud: elu paradoksid” soovitab hoopis kõigest lahti öelda ning mitte nii kramplikult tulemustest kinni hoida.
Mitu korda elus seab inimene endale eesmärgi, saavutab selle, kuid tunneb ennast elujõuetu ning tühjana. Ta on pingutanud ninast vere välja, et midagi enda jaoks olulist saavutada, aga enesetunne, mis saavutatuga kaasneb, pole nii hea, kui inimene ette kujutas.
Hea nipp, mida soovitatakse: “Mõtle, mis tunne Sind valdab, kui Sa oled selle juba saavutanud.” Kujuta siis ette, mis tunne Sind valdaks.. ja nüüd võta see tunne endaga kaasa ja mõista, et tegelikult Sa oledki selle juba saavutanud.
Rhonda Byrne´i “Saladus” räägib aga sellest, et tõmbad kõike ligi, millele keskendud. Kui Sa keskendud nüüd sellele, et Sul ei ole raha, siis Sa tõmbad endale rohkem ligi selliseid olukordi ning inimesi, mis Sulle kasu ei too ning pigem jälle raha välja viivad.
Proovi mõelda nii: “Ma olen tänulik selle eest, mis mul juba on. Ma saan osta .. (loetle asju). Ma olen õnnelik selle elu üle, mis mulle on antud.”. Või: “Poleks pidanud seda shokolaadi sööma, olen niigi kogukas. Ma ei tunne ennast hästi.”, pigem mõelda: “Ma sõin selle shokolaadi, sest tundsin, et mul oli seda hetkel vaja. Ma armastan oma keha ja ma tunnen ennast selles hästi. Ma austan ennast piisavalt ja tean, et ainult iseenda kehaga koos töötades ja oma keha kuulates saan ma luua harmoonia iseenda ja oma keha vahel, mis toob mulle rohkem rahulolu. Ma ei piitsuta ennast enda mõtetega, vaid proovin kuulata seda, mida mu keha vajab. Ma ei sõltu teiste arvamusest. Hoolimata kehakujust, ma võin igasugusena õnnelik olla.”
Mõtted on energia. Meie ise oleme energia. Kuidas rahulolematus eluga või elu vastu saaks tuua positiivust meie ellu? Rahulolematus on negatiivse varjundiga. Kuidas kõlab sõna rahu? Hakkas kergem? Rahu kõlab palju paremini kui rahu puudumine.
Kuidas ma saan endale rahu kinkida? Me kukume elus. Kukume vahel päris valusasti. Kukkusin minagi, aga hiljem keerasin ennast ümber ja vaatasin hoopis tähti ning ma tundsin tänutunnet. Ma tundsin tänutunnet ja tänuga kaasnes rahu.
Paljud inimesed tunnevad, et nad peavad midagi saavutama. Mida saavutama? Elu ongi juba saavutus. See, et ma olen, ongi juba omaette saavutus. Millegi eest võidelda, pidevalt rahulolematus soontes tukslemas? Rahulolematus vastab terviseprobleemide, stressi ning alaväärsustundega, mis on tugevalt seotud materiaalse maailmaga ning ego rahuldamisega ning millel ei ole mingisugust seost soojuse ning rahuga. Ometi on rahu meie kõigi sees olemas.
Ma ei usu, et ühtki mäetippu saaks vallutada võideldes. Iseendaga sõdides ning iseennast õõnestades. Küll aga mäetippe vallutatakse koos. Hing, mõistus, keha. Kõik koos. Kui üks kolmest alt veab, ei jõua edukalt ning tervelt mäetippu. Aga kas keegi on märganud mäetippu enda sisimas?
Kõige suurem mägi, kuhu me saame ronida, on meie endi sees kasvav mägi – tee iseendani, tee rahuni. Rahu sisaldabki koostööd hinge, mõistuse ja keha vahel.
Kui Sa ei tea, kus on Su rahu, siis mõtle olukorrale hetkeks, mil oled olnud kõige rahulikum. Milline see situatsioon oli? Mis oli siis juhtunud? Meenuta seda tunnet.
Me kõik saame endale rahu kinkida, sest rahu on pidevalt meie sees, seda ei saa iial keegi ära võtta. Küll aga tuleb see rahu enda sees leida. Hinge, mõistust ja keha tasakaalustades, neid kolme harmoonias hoides.
Olevikus loome tuleviku. Inglise keeles “Be present!” (võib tõlkida ka “Ole kingitus!”). Ole iseendale kõige suurem kingitus ja kõige suurem sõber, sest tee rahuoluni on Sinus endas.
Autor: Maili Hütt
