Puust ja punaseks: kas bioplasti eelistamine aitab loodust säästa?

Biopõhine, biolagunev ja kompostitav plast pole sünonüümid, mistõttu ei pruugi näiliselt keskkonnasõbralik tegu seda tegelikult säästa, vahendab Novaator.err.ee. Bioplastide vallas orienteerumiseks jagavad näpunäiteid Kadri Kalle sihtasutusest Teeme Ära ja Eesti Maaülikooli külalisõppejõud Mait Kriipsalu.

Möödunud septembris toimunud maailmakoristuspäeval paistis selgelt välja, et kokkukogutud prügist kõige suurema osa moodustas plast. Plastireostus on globaalne probleem ja kogu plasti kokku kogumine ning taaskasutamine võimatu missioon. Kas naftast valmistatud tavaplasti asendamine bioplastiga võiks olla üks lahendustest? Ehk õnnestuks asendada igavesti kestev plastpakend sellisega, mis aja jooksul ära laguneb ega jää loodust koormama?

Biopõhine plast ja biolagunev plast ei ole sünonüümid

Sageli kasutatakse terminit bioplast üldistavalt nii biolaguneva plasti kui ka biopõhise plasti kohta, ent need on erinevad asjad ja neil on erinevad omadused. Biopõhine plast viitab selle valmistamiseks kasutatud materjalile, mis on taastuvast allikast. Peamiselt valmistatakse biopõhiseid plaste maisist ja suhkruroost. Kõik biopõhised plastid ei pruugi aga olla biolagunevad. Näiteks tehakse biopõhiseid joogipudeleid, mis pole biolagunevad ja mida tuleb käidelda sarnaselt tavaplastiga.

Biolagunev plast on selline biopõhine plast, mis laguneb peamiselt mikroobse elutegevuse mõjul. Selline plast ei kao maamunalt siiski ise – biolagunemiseks peavad valitsema teatud keskkonnaolud ning see peab olema mikroobidele jõukohane. Liiga paksu plasti lagunemine võtaks liiga palju aega. Biolagunev plast võib olla mõeldud lagunema vees, mullas või kompostihunnikus. Parim on, kui biolagunevast plastist tooted, nagu kilekotid, söögiriistad, oleks kompostitavad.

Kompostimiseks sobiva plasti tunned ära märgise järgi

Kompostitav plast on selline biolagunev plast, mis laguneb kompostimise käigus. Kompostimine peab aga kulgema kindlatel tingimustel, mis on paika pandud Puhas keskkond: maailma võitlus mikropärlitega

Läänemere surnud tsoonid on hoiatuseks kogu maailmale

Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?

Miks on elurikkus nii tähtis? Ja keda see üldse huvitab?

Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest

Karm! Kas selliselt käituv olend väärib looduse kuninga tiitlit?

Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest

Palmiõlitööstus hävitab paradiisi

Seotud