Artiklis on kasutatud teadlaste, arstide, ravitsejate nii teaduspõhiste kui ka tavainimeste iseseisvate uuringute, katsete ja praktika ülevaadet.
1. Suudlused, musitamine, kallistused ja lihtsalt puudutused on emotsionaalne füüsiline kontakt kahe inimese vahel ehk emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme puudumisel teise inimesega “keeldub” iga rakk meie organismis arenemisest. Näiteks, kui enneaegselt sündinud lapsi kuvöösis puudutatakse (varem oli see keelatud, et kaitsta lapsi infektsiooni eest), siis see tagab nende arengu ja kasvu.
Alles hiljuti tuvastasid teadlased, et kõikidel imetajatel, eriti inimestel on emotsionaalne side väga tõsine vajadus, sama tähtis, kui toit või hapnik. Emotsionaalne side on sama oluline ja määrav mõiste, nagu igasugune ravim või isegi kirurgiline sekkumine organismi. Puudutused üldse kujutavad endast iidse ravimise võtteid ja võivad teha imesid.
2. Emotsioonid on tekkinud evolutsiooni käigus, et oleks võimalik kiiremini reageerida välisohtudele; teha õigem otsus; need on alati inimese teadvusele abiks. Emotsioonid annavad elule värvi, sisu ja orientiire; kaitsevad meie tervist ja toetavad (vahel käivitavad) tervenemist ja haigustest vabanemist.
Nagu näitavad teadlaste geneetilised uuringud – osalevad emotsioonid kõikide organite ja süsteemide juhtimises, isetaastumise ja isetervenemise mehhanismide käivitamisel jne. Läbi blokeeringute sunnivad emotsioonid organismi tegelema kõige tähtsamate probleemidega, näiteks vähi puhul tervenemisega. Oma suhtumise ja toimuva hindamisega on inimene suuteline emotsioone juhtima. Igasugune emotsioonide piiramine ja mahasurumine tekitavad takistusi organismi töös ning pikapeale arenevad haigused.
3. Nendel inimestel, kes on rohkem õnnelikud, on stabiilne emotsionaalne side lähedastega, sõpradega, sugulastega. Nad osalevad aktiivselt ühiskonna töös, tihti teevad altruistlikke tegusid. Vähese emotsionaalse sideme olemasolu näitab väga hästi ja on ka veidi paradoksaalseks tunnusmärgiks – konfliktide puudumine. Konfliktide puudumine näitab, et kaks inimest on teineteisest distantseerunud ja nende vahel ei ole tõelisi suhteid.
Mida rohkem on emotsionaalseid kontakte, seda rohkem saab stimuleeritud loodusliku mõnu tekitamise mehhanismi, seda tundlikumaks see muutub ja inimesele hakkavad edaspidi ka igasugused väikesed positiivsed toimingud rõõmu ja mõnu tooma. Näiteks sõpradega suhtlemine, raamatu lugemine, koduloomad, hea eine, isegi mööduva inimese naeratus. Korralikult töötava mõnu tekitamise mehhanismi olemasolul ei saa tekkida stressi ja depressiooni.
4. Igasugune emotsionaalne kontakt stimuleerib automaatselt immuunsüsteemi tööd, eriti aktiivseks muutuvad vähirakkude tapjad (immuunsüsteemi spetsiaalsed rakud).
5. Kui ema puudutab last, siis selle tulemusena saab laps alati elamise ja arenemise stiimuli, kindluse tunde, arenemise tahte. Puudutused annavad inimesele tunde, et ta on ühiskonna liige. Puudutustega (sh. musiga, suudlusega) annab üks inimene teisele teada, et temast hoolitakse, et tema valud ja mured ka teisele midagi tähendavad jne. Puudutused tähendavad positiivset tähelepanu, stimuleerivad alati teise inimese elujõudu, mis on talle, kui ühiskonna liikmele, alati oluline. Põhjus selles, et evolutsiooni poolt on ettekirjutatud ülesanne – saavutada alati dominantsus, et arendada edasi populatsiooni.
6. Tänu puudutustele üldse kasvavad tugevad, arenenud, aktiivsed, vähem haigusi “külge võtvad” lapsed. Paljude rahvuste lapsevanemad (Aafrikas, Indias, mustlased jt) kannavad lapsi kuni 3-4 aasta vanuseni endaga kaasas (otsekontaktis). Kaasajal saab laps vähe puudutusi: ainult söötmisel, lühikest aega kandekotis, vahest harva kui laps võetakse kukile, sülle. Igasugused ilusad voodid, lastevankrid, kandetoolid jms puudutusi ei asenda.
7. Mida teevad veel puudutused:
– kaitsevad inimesi infektsiooni ja haigestumise eest;
– väikese lapse füsioloogia areneb tasakaalus ja täiskasvanu inimese füsioloogia töötab normaalselt, kui ta saab küllaldaselt ning regulaarselt emotsionaalseid füüsilisi kontakte;
– leseks jäänud inimesel langeb tunduvalt keskmine eluiga emotsionaalse kontakti kadumise tõttu. Kui üks abielu partnerist arvab, et teda teine ei armasta, siis tal emotsionaalse kontakti kaotamise tulemusena võivad väga kiiresti hakata arenema maohaavandid;
– puudutused, isegi mõne sekundi jooksul, alati suurendavad kokkuleppe saavutamise tõenäosust. Kui ettekandja kergelt puudutab klienti, siis saab ta tavaliselt suurema “jootraha”.
– igasugused puudutused õhtul voodis tagavad alati hea ja tervisliku une;
– puudutustest algabki tõeline armastus.
Eriti efektiivselt puudutuste seas toimivad suudlused. Neid ja nende mõju organismile uurib uus teadusharu – filematoloogia. Selles artiklis me ei pööra suuremat tähelepanu suudluste seosele seksiga, sellega saavad suurepäraselt hakkama seksoloogid. Võib siiski ära märkida, et suudlemisel on selles väga oluline roll – see võib anda omaette seksuaalse naudingu ja isegi viia orgasmini.
8. Eriti kirglikud suudlused (ka musid), peale füüsilist kontakti, parandavad tervist ja tervendavad organismi palju laialdasemalt, sest käivitavad organismis suure hulga biokeemilisi reaktsioone. Arusaadav, et tervenemise eesmärgil on vaja suudelda ikka üht ja sama inimest, kes on elukaaslane, laps, sugulane või hea tuttav, peab lugu hügieenist jne. Pidada meeles, et suudlusega ühelt inimeselt antakse üle teisele umbes 300 erinevat tüüpi baktereid, millest 95% on ohutud. Suudluse kaudu võib nakatuda hepatiiti.
– Suudlused tekitavad alati mõnutunde, sest selle kutsuvad esile mälus olevad meeldivad aistingud söömisest või koguni lapsepõlve mõnutunne imemisest. Mõnutunne aga maandab stressi, aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi ja üldse aktiveerib tervenemise. Laps, kes saab vähe musisid (üldse puudutusi) jõuab arusaamisele, et teda ei väärtustata; tema omahinnang on madal ning edaspidi tekivad tal psühholoogilised kompleksid.
– Huultes on kõikjal palju närvilõpmeid – huulte puudutamine stimuleerib alati parasümpaatilist närvisüsteemi. Selle tulemusena hakkab maanduma stress ja käivitub organismi organite ja süsteemide taastumine, tervendamine, funktsioneerimise normaliseerimine. Huuled on sadu kordi tundlikumad, kui näpuotsad. Väike laps, kui topib suhu igasuguseid asju, lihtsalt tahab neid paremini huulte abil uurida.
– Suudlemisel toimub sülje kaudu bakterite ja antikehade vahetamine. Inimesel on keskmiselt kuni 20% baktereid alati individuaalsed. Kui üks partneritest on äsja läbipõdenud gripi, siis teine partner saab vastava immuunsuse. Suudlus on sellele inimesele nagu gripivastane vaktsineerimine.
– Suudlus üldse tugevdab immuunsüsteemi. Regulaarselt suudlevad (musitavad) inimesed käivad arstide juures tunduvalt harvemini.
– Suudlused toimivad samalaadselt, kui hüpped langevarjuga, kiire sõit hobusega või püstolist laskmine. Tunduvalt tõstavad tänu adrenaliini eritusele inimese nii füüsilise kui ka ajutegevuse aktiivsust;
– Suudlus on alati suurepärane “psühholoogiline kiirabivahend”, et kõrvaldada ootamatult tekkinud pinged, lõpetada “kogemata” tekkinud konfliktid. 40% regulaarselt suudlevate paaride püsisuhted/abielud ei lagune.
– Suudlused on head “treenerid”: tugevdavad ja sagendavad südamelööke; kiirendavad hingamist; parandavad vereringlust; stimuleerivad puhastamisprotsesse; suurendavad vereringlust ajus ja sellega tema parema varustuse hapnikuga. Kiireneb mõtlemine, tähelepanu kontsentreerimine ja paraneb mälu. Suudlused vähendavad ohtu haigestuda südameveresoonte haigustesse, kaitsevad infarkti eest.
– Suudlused kutsuvad esile hormoonide endorfiinide erituse, millised tõstavad alati tuju ja annavad positiivse suhtumise terveks päevaks; teevad õnnelikumaks. Inimesel tekib kooskõla sisemise ja välise maailma vahel. Hommikused suudlused tõstavad töövõimekust, toovad perre rohkem tulu ja parandavad tervist. Suudlusega tekitatavad endorfiinid (tohutu suures koguses) toimivad kuni 200 korda tugevamalt kui morfiin. Nimelt nende tõttu tekib andunud suudluse puhul tore peapööritus. Suudlus on võimeline üldse leevendama ja kõrvaldama valud, sh peavalu ja isegi migreeni. Mitte ilmaasjata ei küsi ema lapselt, kus tal valutab ja seejärel musitab seda kohta.
– Suudlejad on alati optimistid, kindlad oma võimetes, saavutavad kiiremini edu.
– Suudlemine treenib umbes 30-t näolihast. Igapäevased suudlused siluvad nahka ja tõstavad selle elastsust, kaovad kortsud, toimub isegi noorenemine. Praktika näitab, et suudlused toimivad efektiivsemalt, kui kosmeetilised näomaskid.
– Suudluse ajal eralduvad fermendid, millised takistavad kolesterooli tõusmist veres.
– Suudlused: parandavad ainevahetust ja vähendavat ülekaalulisust; üldse noorendavad organismi 5 aasta võrra; “hästi ära suudeldud” inimene elab keskmisel 15 aastat kauem (üks suudlus pikendab elu ühe minuti võrra); maandavad pingeid, on võimelised kõrvaldama depressiooni; kõrvaldavad luksumise; alandavad vererõhku; regulaarselt suudlevatel inimestel väheneb allergilisus.
9. Märkused
– USA-s: Iowa osariigis Cedar Rapids linnas on keelatud suudelda võõrast, Connecticutis Hartfordi linnas on keelatud suudelda oma meest pühapäeviti, Indiana osariigis ei tohi suudelda vuntsidega mehi.
– Esimesele suudlusele omistab naisterahvas rohkem tähtsust, kui esimesele seksuaalvahekorrale.
– Kõige rohkem suudlevad sakslased, keskmiselt 3 korda päevas. Kõige pikemalt suudlevad prantslased ja itaallased.
– Omavahel suudlevad šimpansid, koerad, hobused, mõned linnud. Loomad saavad suudluse kaudu rohkem infot partneri tervise kohta, kas tulevase “abielu” tulemusena sünnivad ikka terved järglased.
– Paljulevinud tervitus on musi mõlemale põsele.
– 6. juulil tähistatakse rahvusvahelist suudlemise päeva.
Ülevaate kirjutasid Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa
Allikas: http://www.remedyway.ee
