Pärast unetusega maadlemise isikliku kogemuse jagamist on minult korduvalt küsitud: millest unehäired tulevad? kas unetusest on võimalik terveks saada? millist unerohtu ma soovitan? Vaevlesin unetusega viis aastat. Võib öelda, et mahtusin kenasti lahtrisse "klassikaline insomnia": ma ei suutnud uinuda ka siis, kui päev oli olnud väga väsitav, uni oli pinnapealne ja rahutu ning lahkus tunde enne kukke ja koitu. Oli ka selliseid öid, mil ma sõba silmale ei saanudki. Täna on olukord palju parem. Usun, et kõik need praktilised võtted, millest kirjutasin eespool mainitud loos, on aidanud mul kolme-nelja kuuga probleemiga peaaegu toime tulla. Aga eks ma olen ka hoolas harjutaja. Seekord peatun põhimõttelistel asjadel, kirjutab Kadi Kütt oma kodulehel Joogateraapia.ee.
Ole uudishimulik, otsi infot ja katsetaKäisin vahepeal ühe telesaate salvestamisel, kus saatejuht võttis meie vestluse kokku küsimusega: “Kas sinu sõnum inimestele on see, et ärgu nad mingil juhul unerohtu võtku?” Nii lihtne see pole. Muidugi tahaks ma kõigile südamele panna, et nad mõtlematult tablette ei krõmpsutaks, aga ma ju näen oma klientide pealt ja tean enda kogemusest, kui keerulisse ja vahel väljapääsmatuna paistvasse olukorda kroonilised hädad inimesi panevad. Meditsiin on ühelt poolt varmas ravimite kõrvalmõjude ja sõltuvuse eest hoiatama, aga teisalt pole ju mingi saladus, et perearstilt või psühhiaatrilt ravimiretsepti kätte saada on kaunis lihtne.
