Ekseemi ja dermatiidi korral on tegemist naha põletikulise seisundiga, mis on tavaliselt seotud allergiatega ning mida esineb sagedamini lastel. Sümptomiteks on punetus, sügelus, turse, ketendus, lõhed ja mõnikord isegi leemendavad erosioonid ja veritsus erinevates kombinatsioonides. Psoriaas on mitmes mõttes sarnane, ent selle haiguse korral võivad naharakud haigusest haaratud piirkondades kuhjuda ja tekitada hõbevalge ketenduse. Psoriaas on immuunsüsteemi talitlusega seotud häire, mis võib mõjutada ka teisi kehaosi, näiteks psoriaatilise artriidi korral. Geneetiline eelsoodumus mängib kõigi mainitud nahaprobleemide korral olulist rolli.
Tavaravi
Psoriaasi, ekseemi ja dermatiiti ei peeta „väljaravitavaks“ haiguseks, aga mõnikord lapsed nii-öelda kasvavad dermatiidist välja. Ekseemi ja dermatiidi korral kasutatakse vähemalt sadat erinevat ravimit, millest levinumad on põletiku alla surumiseks mõeldud kortikosteroidid ja sügeluse vähendamiseks mõeldud antihistamiinikumid. Kasutatakse ka niisutavaid kreeme. Psoriaasi ravis kasutatakse veel nn bioloogilisi ravimeid, mis on suunatud teatud immuunrakkude või nende toodetud ainete vastu. Rängematel juhtudel võidakse kasutada süsteemseid immunosupressante või rakkude kasvu aeglustavaid ravimeid, muuhulgas keemiaravis kasutatavat metotreksaati. Kasutusel on ka valgusteraapia.
Funktsionaalne vaatenurk
Psoriaasi (isegi kui see on mõõdukas) peetakse südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Psoriaasi või ekseemi või dermatiidiga inimestel hõrenevad ka luud suurema tõenäosusega. Mis võiks selle taga olla? Mõlemad nahaprobleemid peegeldavad üldist põletikku ja mõjuvad tervisele kehvasti, sest põhjustavad stressi. Aga võib-olla suurendavad südamehaiguste ja luude hõrenemise riski mitte nahaprobleemid ise, vaid hoopis ravimid, mida nende korral tarvitatakse? Nii psoriaasi kui ka ekseeme ja dermatiite ravitakse tavaliselt kortikosteroididega, ent neil on negatiivseid toimeid nagu vererõhu- ja kaalutõus. Paljud inimesed teavad, et nahale määritavad kortikosteroidid võivad põhjustada naha peal probleeme, muuhulgas naha õhenemist, aga nad ei pruugi taibatagi, et suur osa sellest, mida nahale määritakse, võib imenduda vereringesse. Bioloogiliste ravimite levinud kõrvaltoime on hingamisteede infektsioonid ja gripisarnased sümptomid, harvematel juhtudel ka hulgiskleroos, krambid ja teatud vähivormid.
Immunosupressantide kasutamisel tekib mõistagi oht, et patsient ei suuda algava infektsiooni või areneva vähiga võidelda, sest tema immuunsüsteem on maha surutud. Metotreksaat ja teised sarnased ravimid aeglustavad küll rakkude jagunemist, aga seetõttu aeglustub ka kudede paranemine. Mainitud ravimi levinud kõrvaltoimed on veri uriinis või väljaheites, veriokse, kõhulahtisus, liigesevalu, kõhuvalu ja jalgade turse. Harvem kogevad kasutajad seljavalu, nägemise hägustumist, segasust, peapööritust, õhupuudust, ebaharilikke verejookse või nõrkust.
Funktsionaalse meditsiini esindajatele pakuvad huvi kõik tõhusad looduslikud ravimeetodid, mis vähendavad vajadust kasutada eespool mainitud problemaatilisi ravimeid. Sageli selgub, et soole korrastamine lahendab ka nahaprobleemid.
Kuidas probiootikumid aitavad?
Nahal elab sama kirju seltskond baktereid kui soolestikus, aga neid ei ole veel nii põhjalikult uuritud. Küll on aga selge, et probiootikumid aitavad nii sissevõetuna kui ka nahale määrituna mitmete nahahaiguste, sealhulgas nahavähi vastu. Sõbralike bakterite ja nahavähi teemalise artikli autorid leidsid, et „inimese mikrobioom on tõusnud viimasel ajal inimese tervise ja haigustega seoses väga keskseks teemaks“. Väga kõnekas on fakt, et sisse võetud probiootikumid vähendavad põletushaavade paranemise aega. Uuringud näitavad, et hea tervis tagab värske ja särava jume ning probiootikumid mängivad selle saavutamise, nagu ka krooniliste nahapõletike leevendamise juures väga olulist rolli. Liiguvad koguni kuuldused, et arendamisel on bakteritel põhinevad ilutooted.
• Nii psoriaas kui ka ekseem või dermatiit on seotud põletikuga ning teatavasti aitavad probiootikumid põletiku vastu mitmel viisil. Ühes uuringus leiti, et kuue- kuni kaheksanädalane kuur probiootikumiga (B. infantis) vähendas nii põletikumarkeri CRV taset kui ka mõnede äsja mainitud bioloogiliste ravimite sihtmärgiks oleva TNF-α taset.
• Probiootikumid aitavad vähendada ka immuunsüsteemi ülereageerimist, mis juhtub näiteks allergiate korral. Selles seisukohas paistab valitsevat üksmeel, et väikelastel, kellel tekivad dermatiit ja allergilised nähud, on mikrobioomi mitmekesisus väiksem. Kahekümne viie uuringu põhjal tehtud analüüsist ilmnes, et probiootikumidest on ekseemi või dermatiidi korral abi ning et bakteriliikide segu on tõhusam kui ainult ühte bakteriliiki sisaldav toidulisand.
• Kuna nahk on meie suurim eritusorgan, on igati loogiline eeldada, et toksiinid, mis kehast väljuvad, võivad oma teekonnal ka nahka ärritada. Lekkiv sool võimaldab allergeenidel ja toksilistel ainetel vereringesse sattuda. Kui need kaks asja kokku panna, siis tundub igati loogiline järeldada, et probiootikumid ja lekkiv sool on ka mõlema kirjeldatud nahahädaga seotud. 1991. aastal korraldatud väike uuring tuvastas seose soole läbilaskvuse ja psoriaasi vahel. Kahjuks ei ole ma ühtegi sellesisulist hilisemat uuringut leidnud.
• Viimase aja uuringud on näidanud, et nende ja teiste haiguste ühine omadus on mikrobioomi mitmekesisuse vähenemine. Üks uuring viitab sellele, et võib-olla ei olegi küsimus mitte niivõrd patogeenide olemasolus, kuivõrd heade bakterite pakutavate soodustegurite puudumises, näiteks heade bakterite toodetavate rasvhapete nappuses.
• Mõned eksperdid spekuleerivad, et psoriaas, nagu ka Crohni tõbi, tuleneb kaootilisest immuunreaktsioonist teatud bakteritele.
• Üks uuring näitas, et Staphylococcus aureus’e põhjustatud levinud nahainfektsiooni korral on probiootikumist (Lactobacillus rhamnosus GG) kasu.
• Üpris suurt huvi tuntakse ka naha peal elava mikrobioomi vastu. „Toopilised probiootikumid võivad hoida meie naha niiske ja hoolitseda selle eest, et [ohtlikud] bakterid ei satu haavade kaudu vereringesse,“ kinnitas USA rahvusliku terviseinstituudi teadlane Julia Segre.
• Teadlastele pakub huvi probiootikumide kasutamine nii otse nahale määritava ravimina kui ka nende suukaudne manustamine näiteks dermatiidi või ekseemi korral.
• Naha düsbioosi analüüs võib peatselt jõuda kasutusse diagnostilise vahendina.
Soovituslikud abinõud
Psoriaasiga patsiendid saavad abi UV-valgusteraapiast. Ilmselt ei ole see juhus, et päris sageli on neil ka liiga madal D-vitamiini tase. Üsna veenvaid tõendeid on kogunenud selle kohta, et D-vitamiinist on abi nii dermatiidi, ekseemi kui ka psoriaasi korral.
Muud võimalused
Aloe Verat on kasutatud naha ravimiseks juba iidsetest aegadest alates. Uuringute ülevaatest selgus, et Aloe Vera kasutamist psoriaasiravis ei ole palju uuritud, aga nendes uuringutes, kus seda on tehtud, on Aloe Vera osutunud kasulikuks ega ole põhjustanud ebasoovitavaid kõrvaltoimeid. Paljud (või isegi suurem osa) kommertsiaalsetest aaloekreemidest sisaldavad aaloegeeli väga vähe. Ma ei ole leidnud ühtegi paremat (ega mõistlikuma hinnaga) toodet kui 99-protsendine Aloe Vera Gelly firmalt Lily of the Desert. Kookosõli on kõige soodsam ja kasulikum niisutaja ning ühtlasi on sel ka mikroobivastane toime. Orgaanilisest esimese külmpressi kookosõlist on saanud tänapäeval supermarketites pakutav laiatarbekaup. Olen kuulnud, et paljud on saanud üldiste nahaprobleemide ja nahaärrituse – näiteks raseerimisjärgse õhetuse – korral tõhusat abi Jaapani probiootilisest seebist, mis on valmistatud kääritatud taimeekstraktidest.
