On loogiline, et igas olukorras, kus patogeensed (haigust põhjustavad) bakterid võimust võtavad, tuleks mõelda nende kaitsvatele sugulastele – sõbralikele bakteritele. Ent sellega seosed ei piirdu. Vaimse tervise hädadega on seostatud ka põletikku ning meie sõbralikud bakterid aitavad ka selle vastu.
Lisaks on näidatud, et bakterid mõjutavad emotsionaalse käitumise, stressi ja valu moduleerivate süsteemide ning aju signaaliradade väljaarenemist. Soolestiku bakterid võivad tekitada elektrilisi impulsse ja edastada neid aju hallainele. Vähemalt ühes loomkatses aitas probiootikumide segu aeglustada vananemisega seotud mälu nõrgenemist. (Ühel heal päeval võivad teadlased koguni avastada, et meie sõbralikud mikroobid muudavad meid nutikamaks.)
Üpris innukalt suhtutakse viimasel ajal ka võimalusse võtta probiootikumid “raskete psühhiaatriliste häirete” korral kasutusele raviotstarbel. Soolestik toodab nii palju närvides ja ajus kasutatavaid signaalmolekule, et Michael Gershon pani oma raamatule pealkirjaks “Teine aju” (“The Second Brain”). MD David Perlmutter käsitleb oma raamatus “Ajumeister” (“Brain Maker”) samu teemasid ning peatub ka mikrobioomi ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) seostel. “Psühhobiootika” on niisiis arenev teadusvaldkond soolestiku ja aju tihedatest seostest ja sellest, kuidas neid seoseid võimalikult tulusalt ära kasutada.
Käimas on mitmed uuringud probiootikumide mõjust erinevatele meeleoluhäiretele nagu depressioon, aga ka käitumisele ja ajutalitlusele. Depressioon on pärmseene süsteemse vohamise levinud kõrvaltoime. Probiootikumid on tähtis vahend ka pärmseene kontrolli all hoidmiseks.
Allikas: Martie Whittekin “Tervise taastamine probiootikumide abil”, kirjastus Pilgrim
