21-aastane Kevin on mustkunstiga tegelenud üle kümne aasta ning teda paeluvad sellised mustkunstipsühholoogilised tehnikad nagu veenmine ja mõjutamine, inimestevaheline suhtlemine, neurolingvistiline programmeerimine, mälu treenimine, hüpnoos, ajupesu, propaganda, petuskeemid jms.
“Artikli esimeses osas käsitlesin ma valede tuvastamist kehakeele ja näoilmete põhjal. Samuti seletasin lahti kolm erinevat protsessi, mida võime kogeda valetamise ajal ning andsin vihjeid, kuidas luua püsiv lähtekoht enda vaatluste kontrollimiseks. Artikli teises osas käsitlen verbaalse ehk suulise vale tuvastamist ja erinevaid küsitlemise tehnikaid,” selgitab Kevin.
Valetamine on meil geenides. Saades nelja-aastaseks on 90% lastest juba õppinud ära valetamise. Sealt edasi muutub statistika ainult hullemaks. Massachusetsi ülikoolis 2002. aastal tehtud uurimuse põhjal valetab 10-minutilise vestluse jooksul 60% täiskasvanutest. Me valetame kogu aeg ja kõigile. Erinevate uurimistööde põhjal langevad meie valede ohvriks kõige sagedamini vanemad (86%), sõbrad (75%), sugulased (73%) ja kaaslased (69%). Enim levinud on enda ilustamine, et jätta meeldivama ja parema inimese muljet.
Nii et järgmine kord, kui plaanid osta kelleltki kasutatud autot, tahad veenduda kaaslase truuduses, äripartneri sobivuses või soovid lihtsalt teada saada, kas eelistatud poliitiku valimislubadus on (ei ole) tõene, siis oled õiges kohas. Sukeldume valede psühholoogiasse ja räägime sellest, kuidas saada aru, et keegi sulle valetab.
Verbaalse ehk suulise vale tuvastamine
1. Hääletoon. Hääletoon on osutunud äärmiselt kasulikuks vahendiks valede paljastamisel. Varjates tõde, võime hakata ootamatult kiiremini või aeglasemalt rääkima kui tavaliselt. Samuti võib pinge tõttu muutuda tämber kõrgemaks või hakata hääl värisema. Ka kogelemine viidab tihtipeale pettusele.
2. Liialdatud detailid. Jälgi, kas ta räägib sulle liiga palju ebaolulistest detailidest. Me jätame usutavama mulje, kui lisame oma lausetesse väikesi tähelepanekuid. Head valetajad kasutavad seda oskust teadlikult ära, et luua parem pilt valest ja muuta see sinu jaoks usutavamaks.
3. Impulsiivsed emotsionaalsed vastused. Valetades kipuvad vastamise ajastus ja kestus paigast nihkuma. Tihtilugu on inimene, keda kahtlustatakse, oma vastused juba varem läbi harjutanud ja nüüd ootab, et teda küsitletaks. Nii võib vastus olla silmapilkne.
Ka spontaansed, kiired ja ebaloogilised vastused viitavad pettusele, kuna kahtlusalune tahab öelda ükskõik mida, et vaikust täita ja küsitlemisega kiirelt ühele poole saada.
Vihje võib peituda ka olulise ajavahemiku väljajätmises. Näiteks ütleb ta: “Ma läksin tööle hommikul kell seitse ja kui ma õhtul kell seitse tagasi tulin, oli ta juba surnud.” Selles äärmiselt naiivses näites on kõik, mis vahepeal toimus, sujuvalt teemast kõrvale jäetud.
4. Reaktsioon sinu küsimustele. Me ei tunne olulist vajadust enda kaitsmiseks, kui see, mis me räägime, on tõsi. Valetades aga võime proovida enda valet kompenseerida käitumisega. Muutume solvavaks, kaldume teemast kõrvale või kasutame mõnda muud põiklevat taktikat.
Juhul kui me oleme ausad ja keegi selles kahtleb, siis vastame tavaliselt veelgi detailsema seletusega just nendele murettekitavatele osadele, mis põhjustasid ebausutavust meie jutus. Valetades aga ei avalda me uut infot, vaid kipume kordama seda sama juttu, mida juba varem öelnud oleme.
Jälgi küsimustele vastamisel kerget viivitust. Aus vastus ei vaja nii pikalt meeldetuletamist kui vale, mida peame enda peas eelnevalt öelduga kokku sobitama, et see ei satuks sellega vastuollu.
5. Sõnakasutus. Sõnakasutus annab palju vihjeid selle kohta, kas me valetame või räägime tõtt. Allpool on mõned levinumad vihjed, mis viitavad pettusele.
* Sinu sõnade üks ühele kordamine küsimustele vastates.
* Venitamise tehnikad. Näiteks palub ta sul küsimust korrata või kordab seda ise.
* Küsimuse kommenteerimine. Ta võib öelda, et see küsimus on naljakas, tobe, absurdne või et vastus ei ole nii lihtne kui jah või ei.
* Küsimusega vastamine: “Oleneb mida sa selle all mõtled?” või “Kust sa seda võtad?”
* Puterdamine ja segase jutu ajamine; lausete poole pealt äralõpetamine, uuesti alustamine ja siis jälle lõpetamata jätmine.
* Huumori või sarkasmi kasutamine, et teemast kõrvale hoida.
* Enda aususe reklaamimine sõnakõlksudega “et olla täiesti aus”, “ausalt”, “ma ei valeta kunagi”, “ma vannun” jm.
6. Lausete kordamine. Me hakkame oma lauseid ja sõnu valetades kordama, sest üritame jätta meelde konkreetset fraasi, mis kõlab usutavalt. Kui palutakse olukorda uuesti seletada, kasutame seda sama “veenvat” lauset uuesti.
7. Kõrvalekalle. Kõrvalekalle toimub tavaliselt siis, kui vilunud valetaja üritab tähelepanu endalt mujale suunata, öeldes lause keskel midagi kõrvalist. Näiteks võib ta proovida teema muutmiseks kasutada komplimente, tehes kellelegi poole lause pealt komplimendi. Kuna komplimendid tekitavad meis heaolutunnet, siis oskuslikud valetajad kasutavad seda ära, et ülekuulamisest pääseda.
Küsitlemine
1. Ole ettevaatlik. Valede avastamine on keeruline protsess. Seetõttu on väga kerge lugeda inimesi valesti ning otsida pettust ka sealt, kus seda ei ole. Näiteks häbi, arglikkus, piinlikkus, häbitunne ja stress võivad jätta kellestki mulje kui valetajast. Kõikide nende emotsionaalsete seisundite indikaatorid on väga sarnased valetamise omadele. Sellepärast tuleb alati luua endale tugev lähtekoht ja vaadata suurt pilti. Ei ole olemas ühtegi kindlat märki, mis näitaks, et keegi valetab.
2. Vaata suurt pilti. Kellegi kehakeelt ja vastuseid analüüsides küsi endalt järgmisi küsimusi. Kas see inimene on ka muidu stressis? Kas on olemas mingisugune kultuuripõhine faktor? (Ühes kultuuriruumis võib teatud käitumine olla lubatud, teises aga vaadatakse sellele halvustavalt.) Kas sa oled ise mõjutatud või eelarvamustega ülekuulatava suhtes? Kas sa tahad, et ta valetaks? Kas ta on varem valetanud ja teeb seda tihti? Kas on olemas motiiv ja hea põhjus tema jutus kahelda? Kas sa oled piisavalt pädev valede avastamisel? Kas võtsid ikka arvesse kogu konteksti, lõid lähtekoha ja jälgisid suurt pilti, mitte ühte-kahte konkreetset liigutust?
3. Loo pingevaba õhkkond. Ära näita välja, et sa teda kahtlustad. Peegelda tema kehakeelt ja vestlemise tempot. Küsitledes käitu mõistvalt, mitte ülekuulavalt. See hoiak aitab sul saada usaldusväärsemaid tulemusi, kuna ta ei ürita teadlikult midagi varjata.
4. Küsimusele vastamata jätmine. Valetajad võivad rääkida mõne tõese loo, et ei peaks mingile konkreetsele küsimusele vastama.
Küsimusele “Kas sa petsid oma naist?” võib ta vastata: “Ma armastan oma naist, miks ma peaks seda tegema?” Tehniliselt räägib ta tõtt, aga konkreetsele küsimusele jätab vastamata. See võib omakorda viidata sellele, et ta üritab midagi varjata.
6. Lase tal öeldut korrata. Kui sa ei ole tema jutus kindel, võid lasta tal seda uuesti üle korrata. Kuna meil on raske hoida meeles väljamõeldud infot, siis on suur võimalus, et sama lugu uuesti jutustades võib kogemata sisse lipsata midagi vastuolulist või ilmselgelt valet.
Eriti kaval on paluda tal öeldut rääkida tagurpidi. Kuna seda on väga raske teha, ilma et detailid kaotsi läheks, siis tekib isegi professionaalsetel valetajatel sellega raskusi.
7. Ole kannatlik ja vaiki. Valetajad üritavad sind lugeda, et aru saada, kas sa jäid nende valet uskuma. Kui sa vaikid ja ei näita välja ühtegi märki, et läksid õnge, siis hakkavad nad end varsti ebamugavalt tundma ja võivad proovida sulle oma valet veel rohkem maha müüa.
8. Kontrolli fakte. Osav valetaja annab sulle ilmselt mitu põhjust, miks sa ei peaks rääkima inimesega, kes saaks tema juttu kinnitada või tagasi lükata. Need põhjused on tavaliselt juba ise valed, nii et kui vähegi saad, kontrolli üle kõik, mida ta ütleb. Valetajad levitavad tihtipeale halvustavaid kuulujutte teiste kohta kellega nad ei taha, et sa suhtleks.
Mine ja katseta
Nüüd, kui sa tead, kuidas saada aru, et keegi sulle valetab, mine välja ja proovi seda oma sõprade ja pere peal. Esita neile väljakutse valetada võimalikult veenvalt. Lase neil mõelda välja neli asja, mida nad täna tegid, kolm tõest ja üks vale. Jälgi nende käitumismustreid ja proovi aru saada, milline neljast on väär. Mida rohkem sa seda harjutad, seda paremaks sa saad. Kui sa tahad ennast hulluks ajada, siis hakka jälgima ka iseenda käitumismustreid.
Kevin Chris
Allikas: Praktiline mustkunst: kuidas saada aru, et keegi sulle valetab? I osa
