Praegu läbime piltlikult öeldes nagu kikilipsu või liivakella kõige kitsamat kohta. Sellest kitsast käigust ei pääse läbi üleliigse ballastiga. Kõik, mis pole hingele oluline ja eluliselt vajalik, tuleb maha jätta. Liigume veel peaaegu kuu aega aasta kõige pimedamate päevade poole. Sealt edasi hakkavad kasvuprotsessid taas hoogu koguma ja avanevad uued võimalused ja väljavaated. Praegu aga on parim aeg tegeleda suure inventuuriga enese sees. Nüüd on hea aeg silmitsi seista pimeduse ja valgusega eneses. Kõik see, mis ilmutab end hirmu, masenduse, jõuetuse, eituse, protesti või vastumeelsusena, vajab tähelepanu ja vabastamist. Need tunded näitavadki kätte, kus asub see raske ja koormav ballast, mida endaga teades või teadmatult kaasas tassid, see, mis takistab kerguses ja vabas voolamises liikumast, vahendab Kristallikoda.ee.
On aeg nüüd oma “raske seljakott” seljast maha panna ja selle sisu rahulikult läbi vaadata. Seal võib leiduda nii mõndagi, mida oled võibolla juba lapsest saati kaasas kandnud pidades seda oma identiteedi lahutamatuks osaks või arvates, et nii peab ja teisiti pole võimalik või et kõik teevad ju nii. Nüüd aga on saabunud aeg teha teadlikke valikuid ja loobuda liigsest ning koormavast.
