See on ühtlasi ka esimene kord, kui sealseid veereserve on üldse kasutatud – juba enam kui kaks nädalat tagasi langes esimese reservi veetase “kriitiliselt madalale”, Brasiilia valitsus pidanud veekriisi seni vaid ajutiseks probleemiks, mis tõenäoliselt “kaob iseenesest” pärast suve esimesi paduvihmu, selle asemel et käsitleda probleemi pikaajalisena.
São Paulo kuberner Geraldo Alckmin on nüüd aga veepuuduskriisile reageerinud ning välja kuulutanud kohustusliku veesäästurežiimi. Ta on ka lubanud investeerida 3,5 miljardit reaali (ligikaudu 1,4 miljardit dollarit), et ehitada uusi veehoidlaid ja parandada veevarude jaotamist, aga enamik sellest ehitustööst ei valmi veel vähemalt aasta aega.
Põua seos vihmametsade hävitamisega
Brasiilia üks hinnatumaid maateaduste spetsialiste, Kosmoseuuringute instituudi INPE juhtiv kliimateadlane Antonio Nobre ütleb, et on piisavalt tõendeid, et jätkuv mastaapne Amazonase vihmametsade raie ja peaaegu täielik Atlandi metsavööndi kadu on drastiliselt kliimat mõjutanud.
“Nagu elevant istub siin São Paulos kuiv kuuma õhu massiiv ja mitte miski ei liiguta seda kuhugi poole. Metsadel on võime tekitada niiskust, jahutada õhku ja meelitada ligi vihma. Kui Amazonase vihmametsade hävitamine jätkub, siis São Paulo ilmselt kuivabki ära. Kui me praegu mõistlikult ei tegutse, siis on juba hilja,” kommenteerib teadlane, kelle viimane raport Amazonase vihmametsade olukorrast tekitas teadus- ja poliitikaringkondades tõsist kimbatust.
Veepuudus mõjutab ka majandust ning see võibki saada määravaks teguriks, et Brasiilia hakkaks asju liigutama ja teemaga tõsiselt tegelema. Enam kui 40 miljoni elanikuga ja 250 000 ruutkilomeetrise pindalaga São Paulo on Brasiilia enimrahvastatuim ja jõukaim osariik, kogu maa majanduskasvu mootor, mis vastutab peaagu kolmandiku riigi sisemajanduse kogutoodangu eest. Aga nüüd lööb põud häirekella juba ka ärimeestele, kelle vesi ja elekter tuleb hüdroelektrijaamadest, mis võivad samal kursil jätkates peagi kuivale jääda.
Iga sekundiga hävib jalgpalliväljaku jagu vihmametsa
Ainus ökosüsteem, mida hävitatakse sama kiiresti kui ookeane, on vihmametsad. Me kaotame igal aastal üle 30 miljoni hektari vihmametsa, mis ühtlasi vähendab märkimisväärselt miljardite veeliitrite vallandumist vihmametsade puudest. Kas see võibki olla peamine faktor, mis põhjustab kogu Põhja-Ameerikat haaranud põuakriisi?
Teadusorganisatsioon vihmamets talletab hinnanguliselt kuni 140 miljardit tonni nafta- ja mäetööstus ning põllumajandus.
Mis saab São Paulost edasi?
Valitsusväline organisatsioon The Alliance for Water (Vee Allianss), kuhu kuuluvad looduskaitseorganisatsioonid Greenpeace, The Nature Conservancy ja WWF (Maailma Looduse Fond ehk The World Wide Fund for Nature) nõuavad ettevalmistusi ja plaane järgmise aasta kuivaperioodiks, mis algab aprillis.
“Me alustame aastat 2015 juba väga tõsise veepuudusega, mida me selle ühe suvega ära ei lahenda, niisiis peame juba praegu mõtlema sellele, mis saab aprillis kui algab kuivaperiood ja meil ei ole enam mitte mingeid veereserve kasutusele võtta,” sõnab Marussia Whately, kes on veevarude spetsialist ka organisatsioonis The Alliance for Water.
Kolmas São Paulo veevarude reserv, kus on 200 miljardit liitrit vett, on sügavaim ning on jaotatud väiksemate veereservide vahel ning seega ka raskemini ligipääsetav, lisaks tuleb sealt liivsavi ja mudasest pinnasest vett spetsiaalselt välja pumbata.
Kui see protsess ei pidurdu, muutub seis kriitilisemaks – ja mitte ainult Brasiilias vaid kogu maailmas, kus kõik on omavahel seotud, nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult. On aeg tunnistada oma ühiskonna vigasid ja tegeleda valupunktidega enne kui need katastroofilised mõõtmed võtavad. Tahame või ei, meie tegudel on tagajärjed. Veel on võimalik seda kurssi muuta, enne kui hilja.
Allikad: www.collective-evolution.com, BBC 1, BBC 2, Reuters, Bloomberg
Vaata ka Brasiilia viimase 80 aasta kõige karmima põua aerofotosid The Telegraph lehelt
Toimetas: Ingrid Peek
