Eric Dubay on erinevaid vandenõuteooriaid uurinud üle kümne aasta: lameda Maa teooriaga puutus ta kokku viis aastat tagasi ning tuli laiema avalikkuse ette 2014. aasta sügisel, kui ta avaldas lameda Maa raamatu ja esimesed lameda Maa Youtube’i videod, sealhulgas ka dokumentaalfilmi “The Flat Earth Conspiracy” (“Lameda Maa vandenõu”). Käesoleval aastal lükkas Eric uuesti käima “The International Flat Earth Research Society” (rahvusvaheline lameda Maa uurimisühing – NB! mitte segi ajada “Flat Earth Societyga” (Lameda Maa Ühing)). Värskelt taasavatud ühingusse kuulub juba üle 500 liikme, nende seas ka astrofüüsikuid.
Artikkel põhineb neljal Eric Dubay käesoleval aastal antud intervjuul: Sage Of Quay Radio Hour, Ball Earth Skeptic Roundtable, Anarchist ja Conspiracy Show, mis kõik on üleval Youtube’is.
Mina kuulsin lameda Maa teooriast esimest korda alles kaks kuud tagasi ja esimene reaktsioon oligi, et mis lollus see nüüd siis on… Kuid miski pani mind neid videoid vaatama ja enda suureks üllatuseks tajusin peagi, et see pole sugugi nii naeruväärne teooria. Ma avastasin, et mul on ülimalt raske kui mitte võimatu ümber lükata fakte ja tõestusmaterjale, mida lameda Maa teooria uurijad oma videotes ja ettekannetes esitasid. Toon välja mõned näited, mis lükkavad ümber tõekspidamise, et Maa on ümmargune ja pöörleb.
Meile kõigile on varajasest east saadik õpetatud, et Maa on ümmargune ja tiirleb ümber Päikese ning kui nüüd kuulda, et Maa on hoopis lame ja liikumatu ning kõik taevakehad tiirlevad ümber meie, täpselt nagu vaadates tundubki, siis on see tohutu üllatus. Aga see ei peaks olema üllatus, sest me ju näeme oma silmadega ja meil kõigil on võime loogiliselt mõista, et horisont, mida me näeme, on täiesti lame. Me ei taju, et me liiguksime tohutu kiirusega läbi Universumi, kõik tähed ja tähtkujud on tuhandeid aastaid olnud täpselt samal kohal. Idee, et Maa on lame, tundub meile hullumeelne ainult sellepärast, et meile on lapsest saati pähe tuubitud midagi muud. Meid on programmeeritud naeruvääristama ideed lamedast Maast, aga kui sa hakkad seda ise uurima, siis see ei tundugi enam nii tobe ning austatud organisatsioonid nagu NASA hakkavad paistma üha tobedamana.
Kui me jälgime horisonti, siis on see alati lame ning mida kõrgemale me tõuseme, tõuseb horisont kaasa meie vaatevälja kõrgusele. Kui Maa oleks ümmargune ja sina tõused näiteks õhupalliga üles taevasse, siis peaks horisont jääma paigale. Sa peaksid kallutama oma pead alla, et näha horisonti, mis üha madalamale jääb, kui sina kõrgemale tõused. Aga nii ei juhtu, ükskõik kui kõrgele õhupalle või amatöörrakette lennutatakse, tõuseb horisont vaatleja silmade kõrgusele. Aga nii saab olla ainult lameda Maa puhul. Ja kui sa vaatad ülevalt alla, siis me ei näe ega taju ka mingit kihutamist – pilved liiguvad vaikselt ühes või teises suunas, kuskil nendes videotes pole tajuda 1600 kilomeetrit tunnis pöörlemist.
Aga kui me vaatame NASA või teiste kosmoseorganisatsioonide videoid, siis saame aru, et need on arvutiga tehtud. Meile näidatakse pöörlevat kera, aga me näeme, et pilved ei liigu nendes videotes.
Enamik inimesi ei tea, et peavoolu teaduse kohaselt pöörleb maakera 1600 kilomeetrit tunnis. Kas saaksid täpsustada, mida veel teadus meile planeetide liikumise kohta seletab?
Nende teooria läheb aastatega üha metsikumaks. Täna räägivad nad, et Maa pöörleb 1600 km/h ja samal ajal tiirleb Maa ümber Päikese 107 000 km/h ja kogu Päikesesüsteem kihutab meie galaktikas ringi 800 000 km/h ning galaktika ise kütab Suure Paugu tõttu miljard km/h ehk peaaegu valguskiirusel. Teisisõnu, me oleme pidevalt nelja erineva tohutu kiiruse sees ringi liikumas, aga me ei taju sellest midagi ning seda ei saa ka mitte kuidagi mõõta. Selline on ametlik teadus.
Kas on tehtud teaduslikke katseid, tõestamaks, kas Maa on ümmargune või kas ta üldse pöörleb?
Aastal 1885 ilmus William Carpenteri raamat “A hundred proofs the Earth is not a Globe” (100 tõestust, miks Maa pole kera), minu enda raamatus on välja toodud üle 200 tõestuse, et Maa pole kera. Michelson-Morley, Michelson-Gale’i, Sagnaci ja paljude teiste eksperimendid on tõestanud, et Maa on liikumatu ja kõik, mis on taevas, tiirleb ümber meie, just nii, nagu me oma silmaga näeme. 1871. aastal tegi astronoom George Airy katse, tõestamaks, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Ta võttis teleskoobi ja mõõtis, millise nurga alt tähevalgus siseneb teleskoopi. Ta täitis teleskoobi veega, et see pidurdaks valguse levikut teleskoobis, et teada saada, kas teleskoop ja Maa liiguvad või kas tähed meie pea kohal liiguvad, samal ajal kui Maa püsib liikumatuna. Seda katset nimetatakse Airy’i läbikukkumiseks, sest tema oli heliotsentrist, kes arvas, et ta tõestab heliotsentrilise maailmasüsteemi teooriat, aga selle asemel tõestas ta vastupidist: geotsentrilist maailmasüsteemi mudelit, mis paigutab Maa Universumi keskpunkti. Michelson-Morley-Gale-Sagnaci katsed on kõik väga sarnased, kus võeti valgus ja suunati seda erinevate võimalustega, peegeldati tagasi peeglitega, testimaks, kuidas kõik liigub.
The Bedford Level Experiment on 19. ja 20. sajandil briti teadlase Samuel Rowbothami poolt läbiviidud teaduslikud katsed, mis tõestasid, et Maa on lame. Katsega uuriti, kas vee loomulik füüsika toimib nii, nagu meile paistab ehk siis vesi leiab oma tee ning jääb püsima vesiloodis. Ja kui see on tõsi, siis me ei saa mitte kuidagi olla pöörleva ja ümmarguse Maa peal, sest vesi ei kaardu. Katse sooritati peaaegu 10 kilomeetri pikkusel kanalil, kus viidi veega läbi erinevaid katseid. Kümne kilomeetri peal peaks peavooluteaduse kohaselt Maa kumerus olema üle 7 meetri ja seda oleks lihtne mõõta, aga kõik katsed, mis on tehtud kas veega, laseritega, teleskoopidega, deodoliitidega vmt näitavad väga selgelt, et mingit kumerust Maal pole, isegi väikest kumerust pole.
Kui Maa on lame, kas siis teised planeedid on ka lamedad?
Kõik, mis me näeme taevas, on lihtsalt valguskehad. Mars, Jupiter jt, mida NASA meile tutvustab, ei ole kerad ega paraboolid või muud planeedid. Kuu missioonid lavastati Maa peal, samamoodi on Maa peal filmitud ka väidetavad filmikaadrid ja pildid Marsilt. Kõik videod ja filmid, mis NASA avaldab, on viimane kui üks arvutiga tehtud – reaalseid kaadreid ega fotosid pole mitte ühtegi. Kui sa vaatad planeete teleskoobiga, siis paistavad nad kõik olevat lamedad kettakujulised valgusallikad, aga mitte kerad. Vanasti nimetati planeete liikuvateks tähtedeks, sest nad liiguvad ringi taevalaotuses, aga tähed püsivad paigal. Püsivad tähed seisavad oma tähtkujus liikumatult ühe koha peal juba tuhandeid aastaid, mis tõestab veel kord, et me ei ole pöörleva palli peal, mis kihutab mööda galaktikat ringi. Põhjatäht püsib liikumatult meie kohal ja kõik ülejäänud tähed liiguvad planetaariumis idasuunas 24-tunnise tsüklina ümber meie.
Ma olen lennukiga palju lennanud ja tihti mõelnud, miks ma ei näe maakera kumerust ja mis kõrgusel ma seda tajuma peaksin hakkama, sest mulle paistis kõik täiesti lame.
Ja kui sa vaatad samal ajal teises suunas aknast välja, siis ka seal on kõik täiesti lame ja sa näed oma silmade kohal horisonti. Lisaks, kui sa lendad lennukiga 800 km/h ja maakera ümbermõõt on 40 000 km, peaks piloot igas minutis laskuma 800 meetrit allapoole, et hoida oma kõrgust, vastasel juhul lendaks ta otse kosmosesse. Aga nad ei lasku alla, nad lihtsalt tõusevad õhku ja on õhus senikaua, kuni nad peavad alla laskuma. See, et me näeme lennuki aknast vaadates horisonti oma silmade kohal, juba näitabki, et Maa on lame. Meile öeldakse, et Maa ümbermõõt on 40 000 km, isegi, kui see oleks 40 miljonit kilomeetrit, ei saaks me näha horistoni enda silmade kohal. Ja kui sulle tundub, et horisont justkui lõimub, siis seda tekitab lennukiakna kumerus.
Heliotsentrilise mudeli pooldajad ütlevad, et gravitatsioon ja Maa pöörlemine hoiab atmosfääri meie ümber ja seetõttu me ei taju seda, et me lendame tohutu kiirusega mööda Universumit ringi, kas mul on õigus?
Jah, nii nad räägivad. Selline süžee on välja mõeldud selleks, et vabandada välja ilmselget reaalsust – me ei liigu mitte kuhugi.
Mis on gravitatsioon?
Gravitatsioon on lihtsalt tihedus. Me näeme iga päev, kuidas rasked asjad kukuvad alla ja kerged asjad tõusevad õhku. See sõltub nende relatiivsest tihedusest. Teadlased nimetavad seda gravitatsiooniks, mille puhul on tegemist ühe magnetilise jõuga, mis tõmbab asjad suurte masside keskele. Nad ei oska põhjendada, mis tekitab gravitatsiooni, aga nii saavad nad õigustada heliotsentrilist maailmapildi mudelit. Nad ütlevad, et kosmos on lõputu, üles ja alla on relatiivne nähtus, kiirus ja liikumine on relatiivne. Einsteini relatiivsusteooria peaks justkui ümber lükkama inimese terve mõistuse. Nad kasutavad selliseid põhjendusi, ütlemaks, et me ei tea, mis on üles ja mis on alla ning me ei saa teada, kus on Universumi keskpunkt. Mina nimetan seda absoluutseks relatiivsusteooriaks, sest nii on kõik relatiivne ja mitte ühtegi vastust polegi olemas. Lame Maa on nende jaoks liiga lõplik nähtus ja seega eelistavad nemad jääda spekulatsioonide ja ulmekirjanduse seisundisse igaveseks. See tuleb neil väga hästi välja, sest pseudoteadust on meile koolides pähe taotud juba sajandeid. Nad ütlevad, et Isaac Newton ja Kopernik olid geeniused ja mingi joogaõpetaja Bangkokist ei ole võimeline 500 aasta pikkust vandenõud läbi hammustama.
Gravitatsiooni pole olemas, see on lihtsalt väljend, seletamaks midagi, mida teadlased ei oska põhjendada. Ehk miks ei kuku inimesed ja hooned Maa pealt lahti, kui nad tagurpidi on. Gravitatsioon hoiab meid väidetavalt kinni ja tänu atmosfäärile me ei taju, et me liigume ringi läbi Universumi. Nad ütlevad oma materialistlikus kosmoloogias, et gravitatsioon põhjustab Kuu tiirlemise ümber Maa ja Maa tiirlemise ümber Päikese ning et gravitatsioon üldse põhjustas Maa ja Kuu ja teiste kehade tekkimise, vabandades välja Looja eksistentsi. Kõik, mida me täna põhjendame gravitatsiooniga, oli oluliselt paremini ära põhjendatud juba tuhandeid aastaid tagasi tihedusseaduste ja hõljuvusega.
Kui sa viskad maha udusule ja see lendleb aeglaselt maha; kui sa pillad tellise ja see kukub kolaki maha; kui täidad õhupalli heeliumiga ja see tõuseb õhku; kui sa täidad õhupalli vesinikuga ja see tõuseb õhku veel kiiremini – seda kõike põhjustab tihedus ja hõljuvus ning sellel pole mitte mingit pistmist gravitatsiooniga. Gravitatsioon on väljamõeldud jõud, mis tõmbab meid Maa külge ega lase meid siit minema hõljuda. Gravitatsiooni tõi meieni rüütliks löödud vabamüürlane Sir Isaac Newton, kes võttis juba eksisteerivad tihedus- ja hõljuvusseadused ning kohandas need heliotsentrilise maailmamudeliga. Seda õpetatakse meile koolides tänapäeval.
“Ma ütlen teile kõigile, et teie terve mõistus, silmad ja iga hetkeline kogemus räägivad sulle tõtt. Sa ei pea uskuma NASA-t, teadlasi ega ka mind: Maa on lame ja liikumatu, täpselt nii, nagu sa seda tajud; kõik taevakehad liiguvad ümber meie, täpselt nii, nagu sa seda näed; Päike ja Kuu on ühesuurused, täpselt nagu nad meile paistavadki; tähed ei ole päikesed miljardite valgusaastate kaugusel, vaid lihtsalt tähed, nagu nad meile paistavad.”
Teadus õpetab meile gravitatsiooni kui fakti, aga gravitatsiooni puhul on tegu ainult teooriaga.
Just. Ning vaadake, kuidas nad põhjendavad gravitatsiooni vastavalt oma vajadustele. Kui vaja, siis gravitatsioon tõmbab kõik enda külge ja hoiab meid Maal või kui vaja, siis hoiab ta meid orbiidil nagu Kuud. Kumb siis on tõene? Ja nad ütlevad, et Kuu tekitab tõusu ja mõõna, aga mingil kummalisel põhjusel tekib see ainult ookeanides, siseveekogusid Kuu ei mõjuta. Nad ütlevad, et gravitatsiooni tõttu on taevakehad ümmargused ja see kõik juhtus sellepärast, et kusagil käis Suur Pauk. Ning täiesti juhuslikult tekkis ühel hetkel evolutsioon, kõik, mis me enda ümber näeme, on juhuslikult siia ilma tulnud ja Jumalat pole olemas. Sellist juttu on meile ajanud maailma kõige targemad teadlased 500 aastat järjest.
Kui vaja, siis suudab gravitatsioon hoida hooneid, inimesi ja atmosfääri kõik koos ühes ümmarguses pallis, aga samal ajal on gravitatsioon niivõrd nõrguke, et see võimaldab pisikestel putukatel ja lindudel vabalt ringi lennata ning ahjusuitsul taevasse tõusta. Ja kui me vaatame pilvi, siis liiguvad need eri suundades ja eri kõrgustel, aga gravitatsioon hoiab meid kõiki koos ning me kihutame pidevalt ringi 1600 km/h. Sellisel juhul peaks ühes suunas tulistades lendama kuul oluliselt kaugemale kui teises suunas tulistades. Ja kui Maa pöörleb 1600 km/h, siis peaks reisilennukiga lendamine olema vastusuunas võimatu. Selliseid anomaaliaid ei saa põhjendada väitega, et gravitatsioon hoiab meie atmosfääri koos. Gravitatsioon suudab hoida Maa peal koos kõik ookeanid, aga pisikest putukat mitte. Ja kuidas need pisikesed kalad üldse ujuda saavad, kui gravitatsioon hoiab hiiglaslikke ookeane koos?
Ainult teooria on tegelikult ka see, mis asub maapinna all. Kõige sügavam auk on puuritud 13 kilomeetri sügavusele, seega me tegelikult ei tea mitte midagi, mis seal all on ja need kooliõpikud, milles kirjeldatakse seda, mis on Maa sees, on puhas muinasjutt ja kõigest teooria. Kui mina ütlen, et ma ei tea, mis seal maa all on ja NASA ütleb, et nemad teavad, siis nad lihtsalt valetavad.
Mis on NASA roll?
NASA ainus funktsioon on luua illusioon, et me elame gloobusel. Kuu missioonide ainuke funktsioon oli teha pilt Maast, mis kinnitaks heliotsentrilist maailmapilti. NASA väidab, et nad on ära kaotanud kõik telemeetria andmed Apollo missioonidest, see tähendab aga seda, et neil pole mitte ühtegi tõestust, et nad käisid Kuul ja et seda kõike ei lavastatud stuudios. Väga paljud inimesed, kes uurivad vandenõusid ja eelistavad alternatiivmeediat peavoolu propagandale, on arvamusel, et Kuu missioonid on lavastatud. Aga kui sa neile mainid lameda Maa teooriat, siis nad ei taha sind kuulda. Küll aga eelistavad nad uskuda, et NASA varjab seda, et Kuu teisel küljel on tulnukate baasid, kus reptiiltulnukad kontrollivad meid mõistusekontrolli kiirtega. Ma olen uurinud paljusid vandenõusid nagu 9/11 jne ning on ilmselge, et meile valetatakse, aga lameda Maa teooria on nendest kõikidest kõige suurem, kuid samas on seda kõige lihtsam tõestada. Mida rohkem sa üritad tõestada, et Maa on ümmargune, seda rohkem tõestad sa, et Maa on tegelikult lame ja liikumatu ning tajud esimest korda elus tõeliselt seda, kuivõrd ajupestud inimesed on.
Kui keegi küsib, kas kõik, mis NASA teeb, on hiiglaslik pettus, siis see oleks sama hea kui küsida, kas Hollywoodi filmid polegi reaalsus? Aga just nii see ongi: NASA rajamise ainuke eesmärk oli varjata seda, et Maa on lame ning liikumatu. Kuu missioonide ainuke eesmärk oli leida ettekääne, minemaks Maast nii kaugele, et teha pilt, mis tõestaks, et Maa on ümmargune.
Kui Kuu missioonid lavastati, siis miks ei öelnud seda välja NSVL, sest teadaolevalt käis 1960-ndatel ju tohutu külm sõda? Miks nad seda välja ei rääkinud?
Esiteks USA ja Venemaa ning ka kõik ülejäänud riigid ei ole omavahel vaenlased riigi kõige kõrgemal tasemel. Seal on positsioonidel omavahel sõpradest ja sugulastest vabamüürlased ning muud salaühingute liikmed. Arvamus, et USA ja Venemaa on vaenlased, on sama hea kui arvata, et USA show-maadluses olid “Macho Man” Randy Savage ja Hulk Hogan omavahel vaenlased. Kõik kosmoseprogrammid üle maailma on võltsid – NASA, Venemaa, Prantsusmaa, Jaapani, Hiina, India ja Iraani kosmoseprogrammid on kõik võltsid.
Ja kui me vaatame kosmoserakettide õhkutõusmist, siis näeme, et nad ei lenda sugugi mitte otse taevasse, vaid viimane kui üks neist teeb paraboolilise kurvi. Me teame, et ükskõik mis amatöörraketid või mürsud me otse taevasse saadame, siis nad ei saa minna üha kõrgemale ja kõrgemale kuni avakosmosesse vaakumisse – kõik, mis me üles saadame, tuleb alla tagasi. Kui NASA-lt küsida, miks teevad kõik nende raketid sellise parabooli, siis nad vastavad, et rakett peab tegema esmalt ühe tiiru ümber palli, et koguda piisavalt kiirust ning alles siis minnakse avakosmosesse. Jah, muidugi. Ma soovitan kõigil vaadata Youtube’ist pooletunnist videot NASA rakettide ebaõnnestunud startidest ja siis küsida endalt, et kas nad suutsid saata inimese Kuule… Selle video nimi on Rocket Launch Failures Compilation.
Kuidas sa põhjendad ümbermaailmareise, kui lennukiga lennatakse ümber maakera?
Me saame samamoodi lennata ka ümber lameda Maa. Seega, kõik maadeavastajad nagu Magalhães jt ning tänapäevased ümbermaailma reisid toimuvad tegelikult liikudes idast läände ümber lameda Maa. Sellepärast ei tehta ka otselende üle lõunapooluse näiteks Austraaliast Lõuna-Ameerikasse, see peaks olema kõige otsem tee, aga nad ei tee seda – nad lendavad suure kaarega ümber Antarktika, tuues ettekäändeks, et seal on liiga külm ja lennukid ei peaks vastu. See on aga ajuvaba, sest me oleme ju väidetavalt käinud Kuu peal jm, kus on oluliselt külmem ja kuumem.
Kui palju inimesi üle maailma pooldavad lameda Maa teooriat?
Nende inimeste arv on plahvatuslikult tõusnud viimase aastaga, aga kuni viimaste aastateni räägiti lameda Maa teooriast väga vähe ja kui üldse, siis seda ainult naeruvääristati. Minu raamat on esimene sellelaadne üle 50 aasta. Lisaks näevad võimud kõvasti vaeva, et levitada valeinfot lameda Maa teooria kohta. Näiteks International Flat Earth Research Society (rahvusvaheline lameda Maa uurimisühing) loodi aastal 1957, aga 1970 loodi Flat Earth Society (Lameda Maa Ühing), mille puhul oli tegemist satiirilise ühinguga, kontrollimaks n-ö opositsiooni. Nad suutsid edukalt levitada lameda Maa teooriast ajuvaba infot. Ühingu president Leo Ferrari rääkis televisioonis, et Maa on lame ja tema seisab selle eest, et see välja tuleks. Siis võttis ta taskust kivi ja ütles, et tõi selle ära maailma ääre pealt, tema laevakaaslased kõik kukkusid üle ääre alla ja said surma, aga tema haaras ühest kivist kinni ja suutis end päästa.
Praegu levitab Lameda Maa Ühing sihilikult teooriat, et Maa on lame ketas, mis tõuseb kogu aeg ülespoole ja seetõttu meile tundub, et on olemas gravitatsioon ning et kõik lameda Maa teooria uurijad usuvad seda. Rahvusvahelise lameda Maa uurimisühingu teise presidendi Charles K. Johnsoni (1924-2001) maja põletati maha koos kõikide materjalide, raamatute ja kaartidega. Johnson vandus elu lõpuni, et selle taga olid NASA salaagendid.
20. sajandi alguses ehk aastakümneid enne NASA rajamist, käis päris suur debatt selle ümber, kas Maa ikkagi on ümmargune. Ainult mõned põlvkonnad tagasi arvasid väga paljud inimesed, et Maa on lame. 19. sajandist on teada palju raamatuid ja uurimistöid, mis lükkasid ümber heliotsentrilise maailmamudeli. Esimene ja Teine maailmasõda varjasid ideaalselt neid debatte ning peale sõdu suutis NASA lõplikult ajupesta kogu inimkonna. Kõik, kes kahtlesid ümmarguses Maas, tembeldati hulludeks vandenõuteoreetikuteks või lausa idiootideks. Aga ma ütlen teile veel kord, et sinu enda meeled, kogemused ja terve mõistus ei eksi ning NASA ja valitsus valetab teile. See on kõige suurem vandenõu ja kui sa sellest aru saad, siis taipab ka viimanegi skeptik, et tõepoolest on käimas globaalne vandenõu, mis on kestnud juba mitmeid põlvkondi. Kui sa otsid internetist pilte või videoid planeetidest, siis näed, et viimane kui üks neist on arvutiga tehtud. Me oleme olnud aastakümneid hüpnoosi all, mida on suudetud tekitada arvutite ja televiisorite abiga.
Paljud uurijad on saatnud õhupalle üles taevasse u 30 kilomeetri kõrgusele, et teha pilt Maast ja nendelt me näemegi, et Maa on lame.
Nii see on, aga kui me vaatame NASA sponseeritud Red Bulli hüpet, siis näeme, et Maa on kumer.
Ja seda sellepärast, et nad kasutasid oma kaamerates kumerat kalasilma-läätse, mis tekitabki kumera pildi Maast. Red Bulli süstiku sees oli aga tavaline kaamera ja sealt me näemegi, et 39 kilomeetri kõrgusel on horisont täpselt silmade kohal. Ja kui me vaatame teist kaamerat, siis on kõik kumer. Sellist illusiooni saab saavutada kõige lihtsamate kaameratrikkidega. See aga, et me näeme horisonti 39 kilomeetri kõrgusel täpselt silmade kohal, tähendab, et me ei saa mitte kuidagi olla palli peal.
Kas inimeste reaktsioon sinu tõekspidamistesse ja naeruvääristamine on teinud su elu raskeks ja ebamugavaks?
Sugugi mitte. Minu meelest on palju mugavam elada selles teadmises. Ma olen vandenõusid uurinud üle kümne aasta ja ma olen ammu harjunud sellega, et inimesed naeruvääristavad asju, millest nad ei tea mitte midagi ja see ei morjenda mind karvavõrdki.
Kuidas su pere sellesse suhtub? Kas nad ka usuvad, et Maa on lame?
Mu isa luges hiljuti läbi mu raamatu “Lameda Maa vandenõu” ja ütles, et nüüd on see ka tema jaoks täiesti selge – siin pole kahtlustki: Maa on lame. Kusjuures, pärast mu raamatu ilmumist on paljud inimesed mulle kirjutanud ja öelnud, et nad on nüüd lameda Maa elanikud. Mitte keegi, kes on mu raamatut lugenud, pole mulle öelnud, et ta usub ikkagi keerlevat palli.
Kas sul on olnud võimalust väidelda lameda Maa teemadel mõne teadlasega?
Kahjuks pole mul sellist võimalust olnud, aga ma sooviksin väga seda teha mõne tunnustatud NASA teadlasega – näiteks Neil deGrasse Tysoniga.
Kas sa usud, et sa võidaksid selle debati?
(Naerdes) Loomulikult.
Allikas: Telegram.ee
