Poola loomaõigusorganisatsiooni Otwarte Klatki asepresident Pawel Rawicki selgitas, et tänu varjatud kaameratele võivad kõik oma silmaga näha seda, mida farmerid meediale, loomaõigusorganisatsioonidele ega veterinaarinspektsioonile kunagi ei näitaks. “Kuigi loomakaitseseadused peaksid tagama loomade humaanse tapmise, näeme karusloomafarmides toimumas midagi muud. Meie salvestustest on näha, kuidas kährikuid tapetakse liigikaaslaste ees elektrišokiga. Ühes farmis on olukord veel halvem: rebaseid tapetakse nende endi puurides, nii et nad on oma puurikaaslastest ümbritsetud. Ellujäetud vaatavad, kuidas tapetute laipu seni ühest kohast teise visatakse, kuni töötajad need nülgimisele viivad,” kirjeldas Rawicki.
Otwarte Klatki on teavitanud prokuratuuri väidetavast loomadevastasest julmusest, loomade väärkohtlemisest ja farmis käigusolevatest julmadest meetoditest. Süüdimõistmise korral võivad farmitöötajad silmitsi seista kuni kolmeaastase vanglakaristusega.
Pawel Rawicki sõnul leidub avaldatud materjalis nii seaduse piires reguleeritud loomadevastast julmust kui ka mitmeid rikkumisi: “Loomakaitseseaduse kohaselt peaks loomadele, kes veedavad terve elu puuris, olema tagatud ebavajalike kannatuste ja stressita humaanne surm. Kuid videotest näeme, et tapmise käigus loomade heaolu ignoreeritakse. Rebased, kährikud ja mingid on karnivoorid, nad ei ole kohastunud eluks puuris, ning juba see põhjendab loomade sagedast agressiooni, kaklusi ja kannibalismi.”
Aktivistid loodavad, et videod rebaste ja kährikute julmast tapmisest viivad karusloomafarmide keelustamiseni Poolas. Hetkel kogub Otwarte Klatki allkirju petitsioonile, mis palub Poola parlamendiliikmetelt loomakaitseseadustesse asjakohaste uuenduste sisseviimist. Petitsioonile on alla kirjutanud juba üle 60 000 inimese.
Igal aastal tapetakse Poola karusloomafarmides umbes 100 000 rebast ja kährikkoera. Loomad sünnivad kevadel ja nad tapetakse novembris-detsembris. Põllumajandusministeeriumi regulatsioonide kohaselt võib koerlasi tappa 0.3 A elektrivooluga, mille kestvus on vähemalt kolm sekundit. Loomad tapetakse nii, et ei kahjustuks karusnahk, mille kvaliteet on farmerite kasumile määrava tähtsusega. Loomade kasvatamine karusnahaks on keelatud juba mitmes Euroopa riigis, nende hulgas Ühendkuningriigis, Hollandis, Austrias, Sloveenias ja Horvaatias. Osaliselt on karusloomade kasvatus keelatud Šveitsis ja Taanis. Saksamaal on peagi uksi sulgemas viimased talitavad farmid.
Videomaterjal Poola karusloomafarmidest on Loomus – loomade eestkoste. www.loomus.ee
