Peamiselt plastis leiduva kemikaali bisfenool A (BPA) naissuguhormoone imiteerivast toimest on räägitud juba mõnda aega. Uued teadusuuringud näitavad, et BPA kahjulik toime inimesele on palju laiem. Duke’i ülikooli teadlased on leidnud, et sünnieelne kokkupuude ema kehas ringleva BPA-ga võib olla üks põhjus, miks autismispektrihäirete sagedus on märkimisväärselt suurenenud – koguni 78% viimase aastakümne jooksul.
Kuna BPA imiteerib naissuguhormooni östrogeeni toimet kehas, siis on juba ammu teada selle hormonaalset süsteemi mõjutav toime. See kemikaal on seotud terve hulga erinevate tervisehäiretega, mis varieeruvad käitumuslikest ja kehakaaluga seotud hälvetest viljakuse ja immuunsüsteemi probleemideni. Samuti seostatakse seda astma põhjustamisega.
Kuigi teadlikkus BPA mõju kohta kasvab, leidub seda siiski hulgas erinevates iga päev kasutatavates esemetes nagu plastpudelid, termopaber, hambaplommid ja paberraha. Ka sellised plasttooted, mis on märgitud BPA-vabana, eritavad ikkagi teisi östrogeenilaadseid kemikaale.
Isegi looteeas ei ole lapsed selle kemikaali mõju eest kaitstud. Hiljuti avaldatud Michigani ülikooli uurimuses leiti, et loote maksas on BPA kontsentratsioon vahel väga kõrge, mis peegeldab seda, et erinevalt täiskasvanu organismist ei ole lootel veel võimet seda kemikaali kõrvaldada.
BPA blokeerib kehas rakkude ainevahetuseks vajalikke kanaleid. Näiteks takistab see kaltsiumiioonide vaba liikumist, et täita oma ülesannet lihastöö reguleerijana, ensüümide aktivaatorina ning närvirakkude vahelise kommunikatsiooni abistajana. Lisaks häirib BPA rakus spetsiifilise geeni ekspressiooni, muutes seeläbi kloori ainevahetust rakus. Kloori kuhjumine ajurakkudes kahjustab närviühenduste väljaarenemist ja see omakorda võib põhjustada mitmesuguseid neuroloogilisi arenguhäireid.
Sellised uurimused juhivad tähelepanu tõsiasjale, et kui seni peeti autismi suures osas geneetilise eelsoodumusega neuroloogiliseks häireks, siis nüüd on see seisukoht kahtluse all.
Toimetas Katrin Suik
Allikas: www.telegram.ee
