Lastel on eriti suur (ja täiesti õigustatud) vajadus oma vanema ressursside järele. Ressursijagamine kütab kirgi lõkkele loomulikult ka tavaperedes – aja ja raha kasutuse üle on kooselude sõjatandritel ristatud miljoneid piike ja mõõku. Kärgperes muutub see teema aga ülioluliseks, nõudes mõlemalt kärgpaariliselt logistikuvõimeid ja planeerimisoskust. Aga eelkõige heldust ja lahkust.
Inimesed on üldiselt lahked oma lastega ressursse jagama. Me pühendame oma lastele aega, energiat, tähelepanu ja raha, et rahuldada lapse arenguvajadusi. Tõsi on ka see, et nii mõnigi vanem, tundes süütunnet, et tal pole mingil põhjusel võimalik anda nii palju mittemateriaalset ressurssi, kui ta seda ise (või tema partner) õigeks peab, kompenseerib oma aja, hoole ja tähelepanu defitsiiti raha eest saadavate hüvedega. Asi seegi, aga lapsed vajavad oma vanemailt lisaks rahale ka aega ja tähelepanu.
Kärgperes on ressurssidele tänu liikmete rohkusele ka rohkelt pretendente. Kuidas nüüd kõike jagada, et hundid oleksid söönud ja lambad terved? Et laste vajadused nii ühiselt veedetud aja, jagamatu tähelepanu kui eluks olulise mateeria osas oleksid rahuldatud? Et rahul oleks nii uus partner kui eelmine? Kas tõesti peaks kärgpaar mõtlema ka eelmise partneri peale, küsib nii mõnigi lugeja. Kui eelmisest suhtest pärit laps jääb “põhikohaga” elama ekspartneri juurde, mõjutab tolle rahulolematus otseselt lapse psüühilist seisundit. Pole mõtet unistadagi, et elatisraha mitte maksmine või muude kokkulepete eiramine ei peegeldu vastu partneri suhtumises. Vaid erakordse enesevalitsusvõimega inimesed suudavad end nii palju tagasi hoida, et nad ei tee lapsele sarkastilist märkust teise vanema sõnapidamatuse kohta.
Seepärast võiks iga lahkuminek lõppeda kindla ja arusaamatuste vältimiseks ka paberil fikseeritud lahutusleppega, kus on kirjas ekspartnerite õigused ja kohustused. Kuigi paber ei pane kedagi oma sõnast kinni pidama, on just oma lubadustest kinnipidamine lugupidava suhte alustala ja paber aitab mälul püsida.
Tahad töötavat kärgsuhet – pea kinni eelmise suhte lõpetamisel antud lubadustest. Sa ei saa lahkuda eelmisest suhtest nii, et Sa ei anna lubadusi, mis aitavad lastel üles kasvada. Tegelikult muidugi saab, aga see pole eetiline, aus ega väärikas. Nagu armastatud kirjanik Saint-Exupéry ütleb: “Kui sa kord kedagi taltsutanud oled, siis sa vastutad tema eest.”
Mõnikord on suhtest lahkumise tõttu vallandunud süütunne nii suur, et lõviosa ajalisest või rahalisest ressursist läheb eelmise pere peale. “Õiglane!” kostab eelmise suhte esindaja. “Ebaõiglane!” arvab uus partner, kel ju omad vajadused. Seepärast ongi mõistlik pidada suhtest suhtesse astumisel mõningast pausi, et ressursijagamine “eelmise ringiga” ja uued elulised mängureeglid saaksid paika loksuda. Aga mõnikord ei aita pauski. Oled Sa see pool, kes suhtest lahkus, või see pool, kelle juurest lahkuti, arvesta sellega, et lapsed kasvavad, nende vanus ja vajadused muutuvad ning samamoodi teie mõlema elud. Kõike pole võimalik lahutusleppesse kirja panna.
Ole paindlik oma ekspartneri elumuudatuste suhtes. Mida väiksem on laps lahkumineku hetkel, seda suurem on tõenäosus, et teil on vaja kokkulepet muuta. Võib-olla pole seoses teenistuse vähenemisega võimalik kõiki finantskohustusi täita, võib-olla pole elukoha muutuse tõttu võimalik jätkata sama elukorraldust. Laste kasvades tuleb rohkem arvestada nende enda soovidega. Väikeseid lapsi pole mõtet kokkulepete sõlmimisse segada, see on neile üle jõu käiv. Väikelaste puhul, nagu enne juba räägitud, on kokkulepped ainult vanematevahelised.
Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Katrin Saali Sauli raamatust “Kärgpere käsiraamat”.
