Keskkonnatervise Instituudi uurimisrühma poole on mitmed inimesed pöördunud, et kinnitust saada, kas nende kogetud ja ebaharilikuna (ilmse põhjuseta) tunduvad peavalud, uimasus või unehäired võivad olla seotud kosmiliste protsessidega.
Enamikul juhtudel oleme leidnud korrelatsiooni – sest samadel päevadel on toimunud magnettorm vm muu aktiivne protsess Päikesel. Huvitava uurimisküsimuse püstitavad juhtumid, kui aset pole leidnud magnettormi, küll aga röntgensähvatus Päikesel. Kuidas on see viimane seotud inimese enesetundega – toimemehhanism on veel tundmatu. Röntgenkiirgus nimelt absorbeerub atmosfääris ja planeei pinnale ei jõua. Seega võib tegemist olla mõne muu röntgensähvatusega kaasas käiva nähtusega, mis inimestele mõjub.
Tagasiside annab alust väita, et paljud Eesti inimesed on tundlikud magnettormide suhtes, osad aga ka magnettormidele eelnevate päikeseloidete suhtes. Oleme leidnud korrellatsiooni peavalude, unehäirete ja emotsionaalse tasakaalutusega. Kindlasti on veel palju sümptomeid, milliste kohta toovad kinnitust käimasolevad uurimused.
Kuidas Päike on seotud peavaludega?
Kui Päikesel toimub purse, siis päikeseloide paiskab maailmaruumi laetud osakesi. Päikeseloitega kaasneb ka sähvatus röntgenkiirguste ja raadiolainete diapasoonis, mis jõuab Maale 7 minutiga. Päikeseloite osakesed ise aga jõuavad Maale paari päeva pärast.
Seega peavalude, unehäirete ning muude terviseilmingute aspektist, võime vaadelda järgnevaid nähtusi, mis tekivad päikeseloite tulemusel.
1. Laetud osakeste voog
Jõuavad Maale paari päevaga, juhul kui päikeseloide on suunatud Maa poole.
Maa magnetosfäär toimib kilbina ning suunab nende voo eemale, pooluste poole, mille kõrvalnähuks on virmalised.
Selle protsessi käigus hakkab Maa magnetväli fluktueeruma (nimetatakse magnettormiks) ning võib põhjustada tervisenähte keskkonnatundlikel inimestel. Magnettormide mõjust oli pikemalt juttu ühes varasemas artiklis.
Perioodilised päikeseloited on ka vajalikud Maa stratosfääri soojendamiseks, mille käigus tekivad tuuled ja õhumassid hakkavad liikuma. Kui neid saab olema aga liiga palju või on tegemist intensiivsete magnettormidega, võib inimene ära “väsida”.
2. Raadiosageduslik sähvatus
Jõuab Maale 7 minutiga.
Raadiosageduslikud kiirgused vahemikus 5MHz-30GHz (hea ilmaga kuni 300GHz) läbivad Maa atmosfääri ja jõuavad Maa pinnale. Ülejäänud diapasooni (va valgus) ekraneerib või absorbeerib Maa atmosfäär ära. Päikese raadiosageduslike kiirguste seos terviseilmingutega on veel väheuuritud. Arvatakse et nende mõju on väike, sest need on suhteliselt nõrkadel tugevustel võrreldes tele- ja raadiosaatejaamade signaalidega. Mõned uurijad on aga leidnud, et inimene on just eriti vastuvõtlik neil kindlatel kosmiliste kiirguste sagedustel, sest need on saatnud inimest kogu tema evolutsiooni vältel.
3. Röntgensähvatus
Jõuab Maale 7 minutiga. Kaasneb Päikeseloitega.
Füüsikalist ohtu see röntgenkiirgus ei kujuta, sest Maa atmosfääri alumised kihid absorbeerivad selle pea täielikult.
Päikese röntgenkiirgus reaalajas.
Seega, kui järgmine kord koged peavalu all, tasub toodud lingilt (NOAA) järgi uurida, kas samale perioodile langes röntgensähvatusi. Kuigi need Maa peale ei jõua, räägivad need Päikese aktiivsusest ning võimalikest kaudsetest mõjudest, mis praegu veel teadmata.
Mul pole varasemalt sel moel peavalusid olnud?
Sellist ütlust kohtame viimasel ajal enam. Ka nendel inimestel esinevad enesetunde ilmingud korrelatsioonis magnettormide, Päikese röntgensähvatuste või raadiosageduslike kiirgustega.
Arvata võib seost üleüldise päikeseaktiivsuse kasvuga. Päike on taas aktiviseerunud ning jõudis oma aktiivsuse haripunkti 2013.aastal. Päike aktiiviseerub iga 11 aasta järel.
Kuid seose võib siinjuures luua ka teise keskkonnastressoriga – elektrosmog. Nende samade raadiosageduslike elektromagnetväljade esinemine elukeskkonnas 10 a tagasi oli tuhandeid kordi väiksem kui seda praegu. Viimaste aastate traadita andmeside on meie elu mugavdanud traadita internetiga, mobiilsidega ja mitmel muul moel, mis kõik toodavad raadiosageduslikke elektromagnetvälju.
Elades pideva elektrosmogi keskel, kannatavad üha enam inimesi elektrostressi all. Selle tulemusena on vähenenud inimeste vastupanuvõime muudele keskkonnamõjudele mistõttu saavad need paremini “löögile” ka näiteks peavalude tekitamisel. Aga samuti võib inimene kannatada uimasuse, kehvenenud mälu, keskendumisvõime languse vm tagajärgede all.
Kui nüüd mängu sisse tuua ka kasvav päikeseaktiivsus, siis võib eeldada, et päikeseloidete tekitatud magnettormid või raadiosageduslikud sähvatused samuti omavad suuremat mõju inimese enesetundele. Isegi, kui 10 aastat tagasi oli inimene nende suhtes suhteliselt immuunne. Päikeseaktiivsuse mõju inimesele annab alust arvata et inimene kannatab elektrostressi all.
Allikas: htttp://tarmo.koppel.ee
