Sellises olukorras on mõistlik enne mikroelementide manustamist tegeleda keha puhastusega, vastasel juhul toidame parasiite ja tervenemist ei toimu. Tüüpiline kaebus on suurenenud magusaisu, millele ei tule enne lõppu, kui pole läbi viinud keha puhastust.
Parasiidid (ka helmindid) võivad muuta immunoloogiliste protsesside käiku, aktiveerides immuunglobuliin A. Selline valehäire viib ägedate haiguste diagnoosimisele ja põhjuseta antibiootikumide määramisele, mis omakorda nõrgestab immuunsüsteemi.
Läbi aegade teame ülediagnoosimisi toksoplasmoosi, klamüdioosi, mükoplasmoosi ja viimastel aastatel borrelioosi. Antibiootikumidega ei õnnestu olukorda kontrolli alla saada, tegelema peab hoopis keskkonna taastamisega. Väikese kõrvalepõikena lisan, et hetkel ei ole olemas analüüse, mis annaksid vastuse küsimusele, kas inimesel on vähk või pole. Vähimarkeritena kasutatavad immunoloogilised analüüsid on keha viletsat sisekeskkonda peegeldavad näitajad, mille alusel võime oletada, et keha ei suuda oma kudesid hetkel korras hoida. Vähk nagu kõik teisedki haigused on kogu keha toimimise häire ning seepärast ei anna ei radikaalne kirurgia ega kogu organismi kahjustavad keemia- ja kiiritusravi positiivset lahendust. Tegelema peab põhjusega, keha keskkonna korrastamisega. Selle asemel et inimest vähiga hirmutada, tuleb hakata selgitama, kuidas ja mida on vajalik elus muuta, et keha asuks enda kaitseks ise uuesti tööle, tervendaks ennast. Immunoloogiline aktiivsus näitab immuunsüsteemi rünnakut vale keskkonna vastu, põletikku, mida pole mõtet ravida immuunsüsteemi nõrgestamisega.
Soolestikus ja teistes organites parasiteerivad mikroorganismid on mikroelementide, vitamiinide, toitainete, hormoonide ja ensüümide tarbijad. Nad võivad “õgida” meie eest vaske, tsinki, mangaani, kroomi, rauda ja teisi elemente.
Rauapuudusaneemia peamine põhjus tänapäeval on ilmselt parasiidid ja soolestiku keskkonna muutus, mis muudab raua imendumise raskeks. Seetõttu keemiliste rauapreparaatide manustamine olukorda enamasti ei lahenda, soolestiku keskkonna korrastamine tervendab aga kiiresti. C-vitamiin on raua imendumisel kaksteistsõrmiksooles väga oluline.
Parasiidid ei ela ainult soolestikus, nad võivad kehas tungida kõikjale. Registreeritud on üle 200 liigi helminte, kes on võimelised inimorganismis parasiteerima, kuid me ei uuri ega avasta neid. Kõige halvem on aga see, et me ei seosta ka haigusi nendega. Selle asemel et keha puhastada, ravime põletikke mikroobe tappes. Sellise tegevusega loome parasiitidele veelgi soodsamad olud.
Aasta tagasi vestles minuga üks noor naine, kes kaalus veidi üle 130 kilogrammi. Ta soovis informatsiooni, kuidas hakata muutusi ellu viima, et kaalu langetada. Tal oli pidurdamatu magusaisu ja teda kummitasid nõrkusehood, mida aitas lühiajaliselt leevendada magusa söömine. Rääkisin talle organismi puhastusest lihtsa loodusliku vahendiga. Nädala pärast olid tal väljaheitega hakanud välja tulema solkmed ja siis ta ehmatas nii ära, et lõpetas selle preparaadi kasutamise. Pea liiva alla peitmine muidugi tervist ei too.
Teine näide. Ema kurtis lapse viletsa isu üle. Välimuselt oli tüdruk kahvatu, suunurgad katki ja silmaalused sinised. Tal oli ka madal hemoglobiinitase rauapuuduse tõttu. Ema hakkas lapsele andma looduslikke antiparasitaarseid preparaate, mida perearst välja kirjutas. Kolme kuuga olid kõik kaebused kadunud ja liigne magusaisu samuti. Hemoglobiin tõusis samuti heale tasemele.
Tuginedes meditsiinikirjandusele, on 60% kroonilistest ja onkoloogilistest haigustest põhjustatud parasiitide poolt. Pidev võitlus võõraste antigeenidega kurnab immuunsüsteemi ning tekitab seetõttu immuunpuudulikkuse ja autoimmuunhaigused.
Suur magusaisu peaks tekitama kahtlusi, et äkki on parasiidid. Tähtis polegi nende leidmine, vaid regulaarne keha puhastus. Üldse tuleks keha puhastusele mõelda paar korda aastas.
Isegi kauaaegne helmintide olemasolu organismis ei pruugi esile kutsuda mingisugustki kliinilist pilti. Enamik meist ei tule selle pealegi, et meie kehas võiks olla parasiitide paradiis. Isegi väga aeglaselt kulgev invasioon tekitab organite ja kudede kahjustusi ning pole tähtis, kus parasiidid asuvad. Kui kasutame helmintide hävitamiseks keemilisi preparaate, tapame küll neid, kuid mitte nende mune. Nad ise võivad elutseda soolestikus või kuse-suguorgansüsteemis, kuid nende vastsed võivad kanduda verevooluga ajju, kopsu, südame perikardi, lümfisõlmedesse, luuüdisse, isegi silma ja mujale. Kõikjale, kus voolab veri. Kuid kehas polegi kohta, kuhu veri ei jõuaks.
Mõni aasta tagasi avasin ühel poisil käsivarrel mädakolde, millest tulid välja ussid. Poiss oli hädas sagedaste mädakollete tekkega keha erinevates piirkondades, kroonilise nohuga, unehäiretega, pidurdamatu magusaisuga, ärevusega. Pärast korralikku keha puhastust kadusid kõik probleemid nelja kuuga.
Keha sisekeskkonna seisund määrab ka selle, palju on parasiite ja kas nad saavad võimu ja hakkavad põhjustama haigusi. Algpõhjus on ju ikka vale sisekeskkond.
Maailmas diagnoositakse väga palju puukborrelioosi. Kui süüvida selle olemusse, siis kõik inimesed, kes selle diagnoosi saavad, on kurnatud, neil valutavad lihased, pole jõudu tegutsemiseks ja on tekkinud ka seedeprobleemid. Kui uurida nende toitumist, siis on see tavaliselt valedel alustel. Selle asemel et hakata antibiootikume kasutama, on mõttekas tegeleda keha keskkonna kordategemisega: vabaneda parasiitidest ja raskmetallidest. Selleks tuleb kasutada väävlipreparaate ja glutatiooni, vaadata üle toitumine, suurendada mineraalidega aluselise vee tarbimist, et rakud saaksid puhastuda, tõsta D3-vitamiini annust. Tõeliselt põletike vastu võitlemise vitamiin D3 toetab immuunsüsteemi tööd ja aitab kogemuse põhjal seisundi paranemisele kaasa juba 2-4 nädalaga.
Autor: Riina Raudsik, arst
Allikas: Alkeemia lugemisnurk | Riina Raudsik: inimestele on vaja õpetada, kuidas on võimalik terve olla
Arst Riina Raudsik: rahustid ja antidepressandid üksi ei aita, inimene peab mugavustsoonist väljuma, ise kaasa aitama ja oma elu muutma
Arst soovitab: vesi on tähtsaim ravim – haiguste ennetamiseks väldi kehas veepuuduse tekkimist
