Ebamugavuste ja ohtude mõjul kehas tärkav stressireaktsioon on evolutsiooni käigus lihvitud meede uuega kohanemiseks. Keha teeb kulutusi, mille hind peaks olema madalam seda põhjustanud teguritest. Näiteks sattudes kokku röövloomaga, jäädes külma kätte jne. Keha mobiliseerib varusid ja muudab käitumist. Stressi tulemusel võib muidu rahulikus indiviidis lahvatada ootamatu agressiivsus ründaja vastu või asub see tegutsema, et sooja saada.
Enamus probleemidest eeldasid kehalist aktiivsust. Seega valmistas stressreaktsioon keha selle kasutamiseks. Samas püüti ohtudest hoiduda ja iga pingutust nõudnud sündmuse järel puhati ning taastuti. Muuhulgas häälestas närvisüsteem taastumise kiirendamiseks keha otsima energiatihedamat toitu.
Kaasaegses džunglis on ohud ja ebamugavused teistsugused. Keha kasutamise asemel koormatakse tajumehhanisme, tehes seda vahetpidamata, taastumist võimaldamata. Räägitakse vähese kehalise aktiivsusega kombineerunud kroonilisest stressist. Kehas on endiselt ürgne programm, mis püüab energiat kokku hoida ja võimalusel juurde hankida, eelistades energiatihedat toitu.
Pandeemia tõttu kasvas stressifoon. Samas toitu oli palju ja seda õpiti koju tellima. Söömisest kujunes kõige kättesaadavam teraapia. Kuis kontakt inimestega piirdus ekraanil nähtavaga, pöörati välimusele vähem tähelepanu. Asjade kulule ei tulnud kasuks talveaeg, kui keha eelistabki varusid koguda. Lõpuks saabus vaktsiin ja hakati rääkima pandeemia järgsest elust.
Näiteks püüdis USA-s tuntud magusatootja kannustama inimesi end 6 tõhusat nippi, kuidas leevendada stressi
7 nõuannet neile, kel mureks liigne kehakaal
Kõnni terviseks: 13 head põhjust, miks minna juba täna kõndima
Kui soovid kaalust alla võtta, siis unusta kohe need mõtted
Nutikalt saledaks | Üheksa nippi koduseks kehakaalu langetamiseks
Õpi lugema oma keha: mis on haiguste vaimsed põhjused?
