Laamtektoonika teooria, mille järgi on mandrid ja mered sadade miljonite aastate jooksul pidevalt asukohti vahetanud, sai üldtunnustatuks möödunud sajandi 60. aastateks.
Üsna üldtunnustatud on ka nähtuse seletus, et põhjuseks on soojade ainemasside liikumine maakoore all vahevöös, neid niinimetatud konvektsioonivoole ajendab aga Maa sisemine soojus, mis on osaliselt pärit planeedi moodustumise ajast, osaliselt aga tekkinud radioaktiivsete ainete lagunemise kõrvalsaadusena.
Anne Hofmeister St. Louises asuvast Washingtoni Ülikoolist ja ta kolleegid leiavad nüüd, et vahevöö võib olla piisavalt tõhusaks konvektsiooniks liiga tahke. Tegelikult on ka konvektsiooniteooria pooldajatele enestele muret teinud, et Maa sisesoojuse energiast võib jääda suurte laamade liigutamiseks väheks.
Allikas: Teadlased nägid esimest korda musta augu taga valgust
Uuring: maailmas on elanud 2,5 miljardit türannosaurust
Asteroidide kokkupõrge tegi Maa kliima jahedaks