Eks need olukorrad tekivad ikka seepärast, et ma kangesti tahan, kuidas kõik oleks minu tahtmise ja käe järgi ning elu peegeldab kohe vastu, kuidas keegi teine ka tahab, et kõik oleks tema tahtmise ja käe järgi. Ja kui mõlemad on kõvad tahtjad, siis tekivadki arusaamatused ja konfliktid. Näiteks kuller ei soovi minuga kontakteeruda, et kauba toomises kokkuleppele jõuda, vaid helistab ukse taga kella ja ühmab ebaviisakalt, et miks mind kodus pole, inimesed on ju alati õhtuti kodus, ja viib paki vihaga otse sorteerimiskeskusesse tagasi. Või ma tellisin stuudiosse ilusad tumesiniste katetega meditatsioonimadratsid, aga tootja otsustas omavoliliselt, et neil oleks mugavam hoopis üks luitunud seisma jäänud beež pioneerilaagri voodipesu ära kasutada. Või ma valmistan südamega taimetoitu (autentset tavatoidule), mis 99% kõigile maitseb, kuid põhimõtte pärast ühed pereliikmed seda kunagi ei söö, vaid käivad eelnevalt restoranist läbi ja alati on kohale jõudes juba kõht täis. Ja eks neid asju on veel teisigi, mis seotud tahtega, et teine tahaks, et teisele meeldiks, teine oleks sinuga sama meelt ja kõneleks sama keelt.
Me ei hakka kunagi üksteist mõistma ega kompromisse leidma kui inimesed omavahel ei suhtle. Seni, kuni inimene arvestab ainult iseendaga, siis võtabki ta õiguse otsustada teiste eest, sest ta näebki ainult iseennast selles ühes hetkes, mille ümber kõik teised peavad keerlema ja ennast mugandama. Me ei jõua niimoodi mitte kuhugi.
Tänapäeval on suhtlemine loodud inimeste vahel eriti lihtsaks. Kujutate ette, meil on mobiiltelefonid, mis on mõeldud helistamiseks?! Täpselt samamoodi nagu kuller saab aja kokku leppida, et mõlemal oleks lihtne õigel ajal õigesse kohta jõuda, saab ka see sama madratsitootja teavitada oma soovist viia sisse plaaniväliseid muudatusi, et ei peaks hiljem kaupa tagasi võtma ega topelt tööd ja ressurssi raiskama. Ja ka minul tasub järgmisel korral uurida oma külaliselt, mida ta sööb ja mida ei söö, mis talle maitseb või mis üldse ei maitse, siis ei pea taldrikult nokitud toitu ära viskama ega hiljem selja taga kuulma, kuidas taimetoit on vastik.
Mina räägin sinuga ja sina räägid minuga, mina püüan sinuga arvestada ning sina püüad minuga arvestada ja me leiamegi tee, mis mõlemale sobib. Ärme otsusta teise eest, otsustame ainult enda eest, püüdes sealjuures teistega arvestada. Palun suhtleme omavahel, siis jäävad ka kõik arusaamatused, solvumised, konfliktid, ressursi raiskamised jne. vähemaks. Pole mõtet kangekaelselt taga ajada oma õigust, olla põhimõtetes paindumatu ja jäik. Just siis energia seisabki ja hakkab meile vastu töötama.
Energia tuleb lasta alati pingest vabaks, et see saaks lahenduse poole hakata liikuma, sest kõik on energia, inimesed on energia ja kuigi kõik on üks on kõik erinevad. Seni kuni me märkamatult ja egoistlikult surume teisi oma tahte alla, jääme meie ise kaotajaks ja sellele tahtele alla.
Ma püüan sind mõista, ma proovin olla loominguline, ma arvestan sinuga ja ma lasen su vabaks, sest ainult nii saan ma ise olla vaba.
Ma olen liikuv energia.
Toimetas: Katrin Oidra
Allikas: Kõiksuse Kanaldused Facebooki leht
