Minu silmis on õndsus kõige suurem julgus. Kui keegi on õnnetu, siis ta on väga arg. Selleks, et õnnetu olla, ei ole mitte midagi vaja, sellega saab hakkama igaüks. Aga õndsus nõuab tohutut julgust – see on nagu ülesmäkke ronimine.
Olemata julge, ei saa kõnelda tõtt. Olemata julge, ei saa armastada. Olemata julge, ei saa usaldada. Olemata julge, ei saa tundma õppida tegelikkust. Seepärast ongi julgus kõige tähtsam, kõik muu tuleb takkajärgi.
Kõigepealt tuleb naerda, sest siis on terve päev rõõmus.
Elu peegeldab sulle sinu nägu. Ole sõbralik ja elu peegeldab sulle sõbralikkust.
Igavus on teadlikkus korduvusest.
Kui elad teadlikult, saad küpseks, vastasel juhul saad lihtsalt vanaks. Ja vanaks saamine ei tähenda targaks saamist. Kui olid rumal noorena ja oled nüüd vanaks saanud, siis oled lihtsalt vana ja rumal ja ongi kõik. Lihtsalt vanemaks saades ei saa sa targemaks. Sa võid isegi rumalamaks jääda, sest oled klammerdunud mehhaaniliste harjumuste külge nagu robot. Elu võib elada kahte moodi. Kui elad ilma teadlikkuseta, siis lihtsalt sured kunagi, aga kui elad teadlikult, siis oled järjest elusam.
Niimoodi armastus kasvabki. Andke ja ärge jääge ootama, kui palju te saate endale haarata. Jah, te saate, saate tuhandekordselt, kuid see toimub loomulikult. See juhtub iseenesest, seda pole tarvis nõuda. Kui nõuate, siis ei saa te kunagi midagi. Nõudmisega tapate kõik. Seega andke. Hakake andma.
Armastus ei tee kunagi kellelegi haiget. Kui te tunnete, et armastus on teile haiget teinud, siis tunneb seda valu miski muu teie sees, mitte armastav omadus. Kui te seda ei taipa, siis jääte igavesti samades ringides tiirutama.
