Õpi hoidma oma hingeenergiat – andesta endale ja teistele

Väga tihti küsitakse minult, et miks on minu unenäod täis "õudust tekitavaid kogemusi, hirmu jms" ning miks kaovad nn sõdalase teele asunud teadvustel need ilmingud? Lihtsamal moel võib siin tõmmata joone alla, täpsustades, et reeglina põhjustab inimestele hirmu nende teadmatus ükskõik, mis valdkonnas. Kui sul ei ole sisemist rahu päeval, ei ole seda ka öösel. Kui sinu sees on teadmatus, võib selle täita ükskõik millise täidisega.

Mõtlemine on tee teadmiste ja mitteteadmiste vahel. Mitteteadmine on teadmatus. Ja nii inimesed elavad, teadmatuses… mitte usaldades ennast, universumi või jõudusid, kellel on suurema pildi nägemises võime, mõeldes välja asju, hetki, olukordade lahedusi, mille tõde on kaugel teadlikkusest.

Kui duaalne kaksikolend ärkab oma inimkehas (hakkab tulema teadvusele, saades tagasi oma mälu ja energia) peab ta tegema läbi teekonna, kus korjab kokku kõik oma laiali pudenenud energiariismed. Sellel teekonnal on palju “abilisi” teistest tasanditest, kes osaliselt nagu parasiidid on nautinud teadvuse pimeduse kokteili, mida maitsestatakse emotsioonide soolaga.

Hirmul on eriline lõhn ja eriline energiamuster. Siin võib väikse kõrvutamise teha inimeste näol, keda on kiusatud… suuremate, tugevamate või õelamate poolt. Kuni selle hetkeni, mil sa ei ole piisavalt tugev, et lõpetada terror või välja näidanud oma tõelist jõudu, oled kahjuks teiste lükata-tõmmata.

Seda nii füüsiliselt kui ka energias. Mõned astuvad end eest välja… aga see lõppeb sama kiiresti kui algas ja veel hullema tagajärjega, sest mõte oli hea, aga teostus kehv…

Osad tulevad sellega suurepäraselt toime ja neid jäetakse rahule ning lubatakse rahulikult edasi areneda, kasvatades oma teadvuse piire tõe tabamise suunas.

Olen vaadelnud neid hetki ja võrrelnud, et miks osad saavad iseendaks väga kergesti ja teised jälle mitte? Need, kes seda suudavad, neil on reeglina võime lahti lasta – hetkedest, inimestest ja kõigest muust, millega nad on seotud. Teha üks väike kannapööre ja lahkuda oma senisest taustsüsteemist. Inimestel on komme pidevalt endale rääkida lugu iseendast, mis loob neile enesetähtsust ja samas on see vahend, mis lukustab inimese enda teise ise teadvuse eest.

Inimeste jutustus iseendast võib olla vahest lõputu hala… Sinna taha on lihtne peitu pugeda (karma, geenid, vale aeg ja koht, vähe armastust lapsepõlves, korduvalt petetud jne jne)…

Parim kingitus, mida igaüks endale teha võiks, oleks lõpetada selle “lõputu õudusega” kaasa minek ja saada aru, et kui sina ei kontrolli enda elu, kontrollib seda keegi teine. Kui sina ei kontrolli oma unenägusid, kontrollib seda keegi teine!

Meil kõigil on asju oma teekonnast, mis on nn tammiks energiapaisu ees. Oma hirmudele tuleb silma vaadata, oma surmast tuleb teadlikuks saada, oma elule peab võtma eesmärgi. Isegi siis, kui sa ei mõista elu mõtet, võid sa omada eesmärki. Eesmärki, olla sina ise, osata aru saada, mida sa tunned, mida sa tahad. Analüüsida nii öösel kui päeval toimunut ja mitte öelda “ma ei saa midagi muuta, sest ma olen Jäär… Sõnn… Kaksik.

Sõdalase (minu jaoks teadvuse, kes on asunud oma teise ise otsingule) teadvusest kaovad päris kiire aja jooksul kõik öised õudused, mida ennem lavastati unenäomaailmas. Sest sellel pole mõtet. Mis mõte on narrida/rääkida taga/teha tagasi inimesele, kellel ei ole sooja ega külma, mida teised temast arvavad, talle teevad, või püüavad teha. Universum, isegi selle nn negatiivne pool, on samuti väga energias kaalutlev ja kui sa saad vähem tagasi, kui sinna panustad, pole sellest KASU.

Kui teadvus loobub kasust ja tema ainukeseks eesmärgiks on saada 100% iseendaks, anda tagasi kõik see, mis ei kuulu talle ja tuua koju kõik see energia, mis on lähtunud temast, muutub see teadvus ja tema peegeldus füüsilise maailma taustal ebahuvitavaks.

Selleks, et sündida, pead sa surema. Sa võid inimelu jooksul palju kordi sündida-surra oma energias, oma minapildis. Kes loob mulje? Sina ise lood enda tegevusega endast mulli, kuidas Universum ja kõik tema muud loomad sinusse suhtuvad ja sinuga käituvad!

Ma ütlen alati neile, kes ei suuda andestada, et kui sa ei suuda seda teha teistele, mis siis sinust endast rääkida.

Kui üdini “HEA ja teadlik inimene”, kes teistele kunagi halba ei tee jne, ütleb, et ta midagi ei suuda, siis energiamaailmas võrdub see sellega, et hea vahetab polaarsust. Mitteandestamine on tegu, millega sa jätkuvalt lood vastasseisu ja oled oma “õnnetu” maailma ohver.

Ütle endale nii, et sa ka ise usud – keegi ei ole mulle mitte midagi võlgu, ma ise ei ole kellelegi midagi võlgu. Me tuleme ja läheme läbi hetkede ning ei võta asju isiklikult. Kui sinu joodikust isa või ema ei ole kunagi sinu elust osa võtnud, siis ole talle tänulik, et nende tegu kinkis sulle teadvusena olla täna siin ja praegu. See teadvus võimaldab sul hüljata kõik kujutletavad ahelad ja astuda välja energiamaailma mängudest, pidevas vastandumises HEA-HALB, ÕIGE-VALE.

Andestamine ei ole nõrkus, see on jõud. Andestamine iseendale on esimene samm vabanemaks hirmust, mille pettekujutelmade vangis sa oled. Andestamine teistele on ninanips oma egole, mis on nii kergesti haavatav.

Kui oled piisavalt palju õppinud andestamist, kaovad sinu elust hetked, kus pead pidevalt vabandust paluma. Samal ajal kaovad ka õudused ööst, sest kui sa oled õppinud, kuidas alustatakse ja lõpetatakse hetki, oled sa õppinud oma hingeenergiat hoidma!

Autor: Ell Jott

Allikas: Teadlik unenägemine: õpi unenägusid looma ja sealt juhatust saama

Unenägude maagia: mida näitavad erinevatel nädalapäevadel nähtud unenäod?

8 asja, mida sa tõenäoliselt unenägude kohta ei teadnud

Seotud