Lastele rämpstoidu keelamisest pole kasu, kui muud pereliikmed neid ise edasi söövad. Isiklik eeskuju on tähtis ja kujundab palju: uuringutega on tõestatud, et täiskasvanu toitumisharjumustele pannakse alus just lapsepõlves. Kõik see kehtib ka alkoholi ja tubaka tarvitamise kohta: näiteks suitsetavate vanemate lapsed hakkavad ka ise suurema tõenäosusega suitsetama, võrreldes nendega, kelle vanemad ei suitseta.
Alustuseks tasub meeles pidada paari lihtsat tõsiasja. Esiteks, õpetada lapsed tervislikult sööma on vähemalt niisama oluline nagu õpetada neile viisakust, õigel ajal magama minemist, liikluseeskirju või muud taolist. Valesti toidetud lapsed on sagedamini haiged ning suure tõenäosusega tekivad neil varem või hiljem kaaluprobleemid. Lisaks on sellistel lastel pahatihti keskendumisraskused. Kindlasti ei soovi ükski vastutustundlik lapsevanem oma lapsele selliseid hädasid, samas on peaaegu garanteeritud, et vale toitumise korral mõni neist hädadest tekib.
Teiseks, lapsed võivad olla muutuste suhtes väga umbusklikud ning teeksid sageli parema meelega midagi muud selle asemel, mida lapsevanem soovib. Tasub meeles pidada, et lõplikud otsused on siiski lapsevanema langetada. Lapsed vajavad kasvamisel nii suunamist kui kindlaid reegelid ja nende tagamine on iga vanema ülesanne.
Et lapsi tervislikumalt sööma suunata, peaksid nad kõigepealt teadma, et kui nad toidust keelduvad, ei anna lapsevanem alla ning neile ei pakuta seepeale midagi meelepärasemat. See võib võtta aega, eriti kui lapsevanem on varemgi üritanud lapsi midagi sööma keelitada, kuid loobunud ja lasknud neil rämpstoidu juurde tagasi pöörduda.
Lapsele tuleks pakkuda tervislikku toitu ning kui ta sellest keeldub, ärge noomige teda ega asendage söögikorda mõne muu toiduga. Kui laps ei söö, pange tema ports lihtsalt kõrvale ning kui ta hiljem tühja kõhtu kurdab, pakkuge sõbralikult sedasama. Õhtusöögist keeldumine ei tohiks lõppeda hilisõhtuste võileibade või kartulikrõpsude näksimisega.
Sellest pole lugu kui laps mõnel õhtul seetõttu tühja kõhuga magama läheb. Mõne korra järel saab ta aru, et selline muutus ema või isa käitumises on püsiv.
Samuti tuleks ebatervislik toit lihtsalt ostmata jätta. Ka täiskasvanutel on raske kiusatusele vastu panna ja köögilaual olevate šokolaadiküpsiste asemel porgandit süüa, laste jaoks on see veel palju keerulisem. Kui tekib tahtmine midagi näksida, tuleks lapsele pakkuda kaht tervislikku varianti: näiteks õuna või tops jogurtit. Kui laps ei taha neist kumbagi, pole katki midagi. Oluline on, et keeldumine ei lõpeks näiteks kommikausi tühjendamisega.
Toidusedelit muutes tuleks lapsele kindlasti seletada, mida te teete ja miks. See ei tähenda sugugi pikka ja igavat loengut vaid ennekõike laste kaasamist. Minge koos toidupoodi ning rääkige, miks te just neid toiduaineid ostate ning laske tal endal riiulilt midagi uut valida. Suurematele lastele võiks õpetada pakendilt lugema, mida üks või teine toode sisaldab ning paluda tal näiteks leida riiulitelt mõni toode, mille koostises teatud asju ei ole või siis vastupidi, on – mahl, kuhu pole lisatud suhkrut, täisterajahust sai, kõige väiksema soolasisaldusega rukkileib jne. Valige koos lapsega toiduretsepte ning tehke koos süüa. Lapsed söövad sageli hea meelega toitu, mida nad on ise aidanud valmistada.
Nii saab lapsele aegamööda selgeks, et tervislik toitumine ja -elustiil on osa teie perekonna tõekspidamisest. See nõuab lapsevanema pidevat kinnitust, täpselt nii nagu iga muugi asi, mida lapsed vähehaaval õpivad. Kui näiteks laps on viisakas, siis on ta seda seepärast, et kodu ja perekond sellist käitumist toetavad ja tagant õhutavad.
Kindlasti ei tohiks komme, maiustusi ja lapsele meeldivat rämpstoitu täielikult ära keelata. Esiteks see ei mõju ja teiseks kannab endas vale sõnumit. Tervisliku toitumise mõte ei seisne millestki täielikult loobumises. Pigem tuleks lastele õpetada vahet igapäevatoidu ja maiuspalade vahel ning aidata neil aru saada, millal on kohane midagi erilist suhu pista. Maiuspaladel on kindel koht millegi tähistamisel, sünnipäevadel, pühade ajal jne. Oluline on selgitada, et kotitäis kartulikrõpse ei ole sobiv lõunasöögi asendamiseks või tahvel šokolaadi pärast koolipäeva näksimiseks.
Paljud vanemad väidavad, et neil pole lihtsalt aega pidevalt laste toidulauda jälgida ning neid tervislikumalt sööma suunata. Samas on haige laps vähemalt niisama aeganõudev, nagu ka väsinud, keskendumisraskustega ja tujukas laps. Paljud kurdavad ka lapse sõprade halva mõju üle, kes söövad teisiti. Siin tuleks meeles pidada, et lapsevanema kohus on seista oma lapse tervise ja heaolu eest, sõltumata sellest, missuguseid valikuid teevad teised vanemad. Kui laps kasvab suuremaks, võib selguda, et tema sõprade kodused reeglid ja kohustused erinevad veel paljudes asjades, nagu näiteks alkohol või õhtune kojujõudmine. Oskus oma veendumuste eest seista on oluline.
Allilas: www.arst.ee
