Suhete algus on alati tore ja sageli jääb mulje, et üksteisele on lihtne meele järele olla. Kuid kõige toredam, mida sa teha saad, on enda ja oma kaaslasega aus olla. Sa säästad hulga aega ja hoiad end paljust peavalust, kui sa võtad tõsiselt väljaütlemisi nagu: „Ma ei taha tõsist suhet“, „Ma pole abielluja tüüp“, „Kõik mu eksid ütlevad, et ma olen hull“ või „Ma ei näe end lapsevanema rollis“. Kui need sobivad sulle, võite olla sobiv paar. Kuid kui sa tahad vastupidist, leia keegi teine, kes sinuga samu asju tahab. Vastasel juhul kulub suur osa suhtest sellele, et sa püüad teist veenda tahtma sama, mida sinagi. Väga harva muudavad inimesed oma meelt selleks, et teisele meele järele olla, vähemalt mitte kauaks.
Pärast mõnda kohtingut on ideaalne aeg oma ootustest rääkida. Suurim hirm aus olemise ees on see, et sa peletad teise inimese eemale. Kuid see on nii vaid juhul, kui teine pole huvitatud sinuga samadest asjadest. Seega, isegi kui see teeb haiget, teise eemale hirmutamine on märk sellest, et te ei sobi kokku.
Suhte alguses on oluline teada alljärgnevaid asju:
• Mida te oma suhtelt ootate?
• Kas teil on sarnased väärtushinnangud?
• Kas on mõni teema, mille puhul kompromiss on välistatud?
• Kuidas te lahendate tülid?
• Mis on suhtes aktsepteeritav?
• Milliseid unikaalseid reegleid te omavahelises suhtes näha tahate?
Kui sinu praeguses suhtes pole piirid algusest peale paika pandud, tee seda nüüd ja anna oma kaaslasele neist teada. Arvestades seda, milliseid tundeid on tekitanud erinevad üles kerkinud teemad, oskad sa öelda, millistes aspektides sa piire vajad. Meenuta tülide klaarimist, asju, millega seoses kerkis esile pahameel, ärritus, ebamugavustunne, viha, millal olid läbipõlenud jms. Need emotsioonid näitavad otsejoones, millistes asjades te suhe piire vajab.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Nedra Glover Tawwabi raamatust „Pane paika oma piirid“.
