Mitteteadlikud inimesed – ja paljud jäävadki mitteteadlikeks, jäävad kogu eluks oma ego lõksu – ütlevad teile kiiresti, kes nad on: nimi, amet, elulugu, keha kuju ja seisukord ning kõik muu, millega nad samastuvad. On ka selliseid, kes tunduvad olevat kaugemale jõudnud, nad mõtlevad endast kui surematutest hingedest või jumalikest vaimudest. Kuid kas nad ikka tunnevad end või on oma mõttemeelde lihtsalt lisanud mõned spirituaalse värvinguga mõisted? Enda tundmine on palju sügavam kui mingi hulga ideede või uskumuste omaksvõtmine. Spirituaalsed mõtted ja veendumused võivad paremal juhul olla kasulikud suunanäitajad, kuid neil on harva jõudu kõrvale tõrjuda sinu tugevamini kinnistunud põhikujutlused oma olemusest, mis on osaks inimmeele ettemääratusest. Sügavamal enese tundmisel pole mingit pistmist sinu peas keerlevate mõtetega. Enese tundmine tähendab, et oled kindlalt juurdunud Olemisse, mitte eksinud oma mõttemeelde.
Kes sa arvad end olevat?
Sinu arusaam sellest, kes sa oled, määrab, mida sa pead oma vajadusteks ja mis on sulle elus oluline. Ning sellel, mis on oluline, on võim sind endast välja viia ja häirida. Võid seda kasutada mõõdupuuna, et teada saada, kui hästi ennast tunned. Sulle pole ilmtingimata oluline mitte see, mis sa ütled või usud olevat, vaid see, mille olulisust ja tõsidust su teod ja reaktsioonid sulle näitavad. Seega võiksid endalt küsida: millised asjad mind häirivad ja endast välja viivad? Kui väikestel asjadel on võim sind häirida, siis selliseks sa ennast ka pead: väikeseks. See on sinu alateadlik uskumus. Millised on need väikesed asjad? Lõppude lõpuks on ju kõik asjad väikesed, sest kõik on mööduv.
Võid väita: „Tean, et olen surematu vaim.“ Või: „Olen sellest pöörasest maailmast väsinud ja tahan vaid rahu“ – kuni heliseb telefon. Halvad uudised: börs on kukkunud; tehing võib ära jääda; auto on varastatud; ämm tuli külla; reis jääb ära; leping öeldi üles; partner jättis su maha; nad nõuavad rohkem raha; nad kinnitavad, et sina oled süüdi. Ühtäkki tabab sind vihasööst, ärevushoog. Su hääl muutub kähedaks: „Ma ei suuda seda enam taluda.“ Süüdistad ennast, teed endale etteheiteid, ründad, kaitsed või õigustad ennast, ning see kõik toimub automaatselt. Ilmselgelt on miski nüüd sinu jaoks olulisem kui see sisemine rahu, mida väitsid hetk tagasi olevat kõik, mida tahad. Enam ei ole sa ka surematu vaim. Tehing, raha, leping, kaotus või kaotuse oht on olulisem. Kellele? Surematule vaimule, kelle väitsid end olevat? Ei, „minule“. Sellele väikesele „minule“, kes otsib mööduvatest asjadest kindlust või eneseteostust ja muutub ärevaks või vihaseks, sest ei leia seda sealt. Noh, vähemalt tead sa nüüd, kelleks ennast tegelikult pead.
Kui tahad tõepoolest rahu, siis valid sa rahu. Kui rahu oleks sulle kõigest tähtsam ja kui peaksid end tõepoolest vaimuks, mitte väikeseks minaks, jääksid sa raskete olukordade ja inimestega silmitsi seistes täiesti erksaks ega reageeriks. Võtaksid olukorra otsekohe omaks ja muutuksid sellega üheks, mitte ei eraldaks end sellest. Ja siis saad oma erksusest vastuse. Vastab see, kes sa oled (teadvus), mitte see, kelle arvad end olevat (väike mina). See oleks võimas ja tõhus ega muudaks vaenlaseks ühtki inimest või olukorda.
Maailm näitab sulle, mis on sinu jaoks tõeliselt oluline, seistes nii hea, et sa endale pikalt pettekujutelmi ei looks selles osas, kelleks end tegelikult pead. Seda, kui sügavalt sa ennast tunned, näitab kõige paremini sinu reageering inimestele ja olukordadele, eriti keerulistel puhkudel. Mida piiratum, mida kitsalt egokesksem on su kujutlus endast, seda rohkem näed, keskendud ja reageerid egokesksetele piirangutele, mitteteadvusele teistes. Nende „vead“ või see, mida nende vigadeks pead, muutuvad sinu silmis nende identiteediks. Tähendab, sa näed neis vaid ego ning tugevdad seeläbi ego ka endas. Selle asemel, et teiste egost „läbi vaadata“, vaatad sa sellele „otsa“. Kes vaatab egole otsa? Ego sinus.
Väga mitteteadlikud inimesed kogevad oma ego selle peegelduse kaudu teistes. Kui mõistad, et see, millele teiste puhul reageerid, on olemas ka sinus (ja mõnikord ainult sinus), hakkad oma egost teadlikuks saama. Võid selles faasis ühtlasi mõista, et tegid teistele, mida arvasid neid sulle tegevat. Lakkad ennast ohvrina nägemast.
Sa pole ego. Kui saad teadlikuks egost eneses, ei tähenda see veel, et tead, kes oled – sa tead vaid, kes sa pole. Ent kui tead, kes sa pole, kaob kõige suurem takistus enda tõelise tundmise teelt.
Allikas: Eckhart Tolle „Uus maailm“, kirjastus Pilgrim
