On väga suur saavutus kui me elu jooksul jõuamegi tasemele, mil mitte millegi peale seesmiselt ega väliselt ei ärritu, kui enam kellegi suunas hinnanguid ei anna, ühtki sarkastilist kommentaari ei tee, oma maailmavalu kuhugi välja ei ela, teiste kohta midagi ei ütle jne. Ma tahaks näha seda head-head inimest, kes ühelegi sipelgale peale ei astu ja on nii vaimne-vaimne, et oma pooljumala staatuses on ta kõigega nõus ja teeb kõigile pai. Mina see kahjuks ei ole!
Ma olen tavaline inimene, kellel on kõik need eelpool nimetatud nõrkused. Ma julgen tunnistada kui olen ärritunud, ma julgen välja öelda asju, mis mulle ei meeldi, mis haiget teevad, koormavad või segasena näivad. Ainus, mida ma veel päris hästi ei valda, on vastutuse võtmine. Sest olgem ausad, varem või hiljem saabub aeg, mil kõik, ka sinu paha aimamata välja öeldud sõnad, mõtted, valud ja tunded, mida kellelegi kunagi avanud või avaldanud oled, võidakse ühel hetkel sinu vastu keerata. Seega kui julged enda seisundist midagi jagada, siis ole valmis ka vastutama, sest elu on muutuv ja mingil hetkel ei pruugi sinu usaldus enam midagi väärt olla.
Minuga juhtus nii ja ma olen täielikult valmis tunnistama, kuidas jagasin sõbrannale muljeid A.S. kursusest, mis oli ja on minu arvates täielik p…; kuidas ma olen ühe oma vaimse õpetaja kohta üht-teist öelnud, sest mul oli temast raske lahti lasta, et iseseisvuda. Või olen ma kommenteerinud mõne inimese toitumisharjumusi ning kritiseerinud suhteid hea sõbrannaga, sest minus oli sel hetkel palju valu, mõistmatust ja pettumust. Jah, ma olen seda kõike öelnud-teinud, sest kes meist poleks sama teinud. Kes on see puhas leht ja veatu-vaimne-valgustunud-meister?
Ma leian, et me võimegi kõike öelda ja teha, olla vabad ja lasta oma emotsioonid-tunded endast valla. Aga – sealjuures on oluline jõuda ühel hetkel ka targema mõistmiseni, miks me midagi oleme kunagi öelnud, tundnud või teinud. Ja kui me suudame kõike seda ka selgelt enda sees lahendada, siis ei ole enam vahet, kes kui palju on midagi öelnud.
See, kui keegi on omistanud mulle vaimse õpetaja nimetuse, ei tähenda, et ma ei tohi kunagi vihastada, ärrituda, öelda kellegi kohta midagi sarkastilist või langeda musta masendusse. Meil kõigil on omad raskused ja väljakutsed siin elus. Ja seda teavad kõik need, kes on minu loengutes ja praktikates käinud, sest ma pole kunagi tegelenud kellegi õpetamisega, vaid ma jagan kõike ainult läbi enda isiklike kogemuste. Legendaarne parapsühholoog Luule Viilma on öelnud: “Kes tahab kangesti teisi õpetada, sellel endal on kõige rohkem õppida.” See tähendab, et õpetajaks saavad inimesed ainult sind ise nimetada kui nad sinu pealt midagi õpivad, mitte vastupidi, et sina nimetad ennast õpetajaks, kes kangesti tahab teisi õpetada.
Mina leian, et inimene peaks kõigi oma nõrkuste ja tugevustega olema vaba ja olema kontaktis iseendaga – see ongi vaimsus. Ja kui Maali maalt jagab mulle enda kogemust, kuidas märgata ilu pelgalt tuule käes kõikuvas rohulibles, siis võin ma ka teda oma vaimseks õpetajaks pidada, sest ma just õppisin tema käest midagi, näiteks hetkes olemist. See, kui me oleme esoteerikahuvilised ei tee meid kuidagi vaimsemaks, valgustunumaks ega teistest paremaks. Inimene on vaimne siis kui tema vaim on tema sees kohal ja saab avalduda tema Tõeline Mina ehk inimene on rahul sellega, kes ta on ja mida ta teeb. Kui sa oled kohal, siis seda enam on ka KÕIKSUS sinuga ning sul pole millegi osas vaja muretseda, kõige vähem nende kunagi avaldatud sõnade või mõtete pärast, mis on sinu sees juba ammu ära lahenenud.
Muretsege vähem ja olge rohkem. Andestage iseendale.
