Oletamine on soov olukordi või teiste inimeste otsuseid tõlgendada nii, et oletajal endal mugav oleks. Oletades püüame loogiliselt mõista, miks inimene just nii käitus ja mitte teisiti. Asi on selles, et igaühel on oma maailmavaade ja ta näeb ümbritsevat läbi oma eluprisma. Ühes ja samas olukorras võib üks inimene negatiivselt reageerida, samal ajal aga teine ei pruugi sellele tähelepanugi pöörata. Siinjuures pole oluline, et kõigil oleksid sarnased vaatenurgad ja printsiibid, igaühel on oma arvamus. Inimesed edastavad informatsiooni ja lisavad sellele ka midagi endast. Lõpuks, kui informatsioon kohale jõuab, on selle algne mõte kadunud.
Arenguteele astudes on oluline osata illusioone tõest eristada. Arengu algusetapil tekib küsimusi ja tahetakse teada, kuidas maailm vaimsest perspektiivist vaadatuna loodud on. Kas igale küsimusele on vaja vastust? On üsna loomulik, et inimene tahab mõista, kuidas maailm loodud on, kuid kulutada terve elu vastuste otsimisele on mõttetu. Vaja on saada kogemusi ja selleks tuleb täiel rinnal elust osa võtta. Kõik küsimused ei vaja vastuseid. Mõnikord ei tee vastus sind kuidagi õnnelikumaks. Tähtis on sinu seisund siin ja praegu.
Kui lähedane ei vasta telefonile või pole kokkulepitud ajaks kohale jõudnud, hakatakse oletama, et midagi võis juhtuda. Mõistus maalib jubedaid pilte, võimalike ja võimatute sündmuste erinevaid variatsioone. Oletamine võtab aega ja energiat, mille võiksid kulutada endale, oma arengule ja meeldivatele tegevustele.
Selle asemel et teise käest oma muremõtte põhjuse kohta järele uurida, hakatakse ootusi looma. Solvutakse, vaikitakse ja mõeldakse teise inimese eest vastuseid välja, kusjuures lähtutakse oma arvamusest, mitte sellest, mida teine reaalselt mõtleb. Oletuste tulemusena jäävad mitmed ideed realiseerimata, konkreetsele inimesele mõeldud küsimused esitamata ja seega ka vastamata. Kui sa ei küsi, siis ei saa sa ka teada. Kui sa ei tee, siis ei saa sa ka kogemusi. Iga oletus viib sind eemale kõige tähtsaimast – käesolevast hetkest – ja blokeerib kontakti hingega. Oletus tekitab süüdistusi, mis on aga vaimse teekonna pidurid.
Oletamise lõpetamiseks on parim viis negatiivseid mõtteid vähendada. Enne kui hakkad oletama, küsi endalt, kas see, millest praegu mõtled, teeb sind õnnelikuks. Kui vastus on eitav, siis lõpeta negatiivsete mõtete ja oletuste toitmine oma energiaga. Parem lülita end millelegi meeldivale ümber. Kui su küsimus on seotud teise inimesega ja mõjutab otseselt sinu elu, siis küsi talt tema käitumise kohta otse. Näiteks kui keegi ei ole oma lubadusi või kokkuleppeid täitnud, siis mõtlemise ja oletamise asemel püüa temalt endalt selgitust saada.
Ära luba endal teiste käitumise ja sammude kohta järeldusi teha. Eriti juhul, kui sa ei tea sündmuse üksikasju. Kui sulle tundub, et sind ignoreeritakse, siis ära järeldamisega kiirusta. Kui lähedane ei vasta telefonile, siis lihtsalt anna endale aru, et hetkel juhib sind mitte muretsemine, vaid hirm. Oletamise vältimiseks leia enda jaoks sobivad fraasid: „Seda mõtet olen ma juba mõelnud“ või „Keeldun!“. Korda neid lauseid niikaua, kuni hirmumõtteid enam ei teki. Toimeta koduste asjadega, tee midagi füüsilist või mängi lapsega. Igal inimesel on selleks puhuks omad võtted. Sinu ülesanne on rahuneda ja tasakaal saavutada ning on võimalik, et olukord selgineb. Kui oled juba pikemat aega teadmatuses olnud, siis mõtle, et võib-olla see informatsioon ei olegi sulle praegu vajalik. Usalda elu ja universumit. Tegelikult on parim variant sündmuse lahenemiseks juba olemas. Lõpeta oletamine ja sa saad kindlasti vastuse.
Allikas: Alexis Varnum „Uus reaalsus“
