Enamasti sünnib olukord, kus inimesel on pidevalt kiire, valede valikute tegemisest. Kui väärtushinnangud on paigas ja tegeletakse tõeliselt oluliste asjadega, siis on ka alati aega. Inimene ei taju, et ta hing on aeglane. Kiiretempolises, tulises elurütmis jääb hing maha. Kui hing jääb maha, kaotab inimene kontakti oma sisemise minaga. Tagajärjeks on tühjus, inimene ilma identiteedita.
Tänapäeval kuuleb tihti inimesi kaebavat, et neil pole aega. Kõigil on kiire, keegi ei jõua, kõik on pidevalt kuhugi teel. Tundub, nagu tormaksid kõik järgmisse hetke, käesolevast momendist kaugemale.
