Unepuudus
Kui ööpäevas magatakse liiga vähe, siis on inimene loomulikult väsinud. Enamik meist peab öösel magama vähemalt 6-8 tundi. Väsimus võib olla põhjustatud ka halvast unest. Stress, norskamine ning uneapnoe halvendavad samuti une kvaliteeti.
Sagedasemad sümptomid: väsimus, halb reaktsioonikiirus, peavalu, keskendumisraskused, mälu halvenemine, kaalutõus.
Abi: Kasuta päevavalgust nii palju kui võimalik: liigu, toitu korralikult ja mitmekesiselt ning vähenda stressifaktoreid. Internetist leiab ka erinevaid programme uinumise treenimiseks. Kui midagi muud ei aita, siis jäävad alati unerohud ning unehäirete uurimine spetsialisti poolt.
Rauapuudus/kehvveresus
Hemoglobiini moodustamiseks vajavad punased verelibled, mis transpordivad hapnikku kopsudest kehasse, rauda. Tavaliselt omastab keha seda toidust, kuid kui sööd liiga vähe rauda sisaldavaid toitaineid, tekib kehas rauapuudus.
Iga neljas fertiilses eas naine kannatab rauapuuduse all ning 7-8 protsendil on rauapuuduse tõttu kehvveresus, kusjuures ilma, et nad seda ise teaksid. Sagedamini esineb rauapuudus menstruatsiooni ajal, raseduse korral, taimetoitlastel ning suure koormusega treenijatel.
Sagedasemad sümptomid: väsimus, keskendumisraskused, elutud juuksed, südamekloppimine, hingamisraskused, peapööritus, isutus, peavalu.
Abi: Tee arsti juures vereproov, paludes mõõta oma hemoglobiini taset. Väsimustunnuste korral palu kontrollida ka andmeid keha rauasisalduse kohta.
Söö mitmekesist toitu: kindlasti täisteratooteid, maksa, maksapasteeti, verikäkki, veiseliha, metsloomaliha, kala, spinatit, rooskapsast, kaerahelbeid, kuivatatud aprikoose, päevalilleseemneid ja mandleid, sest need sisaldavad palju rauda.
Rohkelt C-vitamiini sisaldavad aedviljad, mahl, puuviljad ja marjad parandavad raua omastamist, hapukapsas kahekordistab seda, kuid toiduga tarbitav tee ja kohv raskendavad omastamisprotsessi.
Hooajaline depressioon
Kui päevavalguse vähenemine tekitab depressiooni, kannatad SADi ehk seasonal affective disorderi all. Selle põhjuseks on arvatavasti aju enda toodetava unerohu melatoniini tootmise suurenemine. Tegemist võib olla päritud tundlikkusega, kuid ka elustiil ning vähene värskes õhus viibimine mängivad oma rolli.
Sagedasemad sümptomid: meeleolulangus, ärrituvus, ekstreemne väsimus, kaalutõus, magusaisu, suur unevajadus, isegi kui oled palju maganud.
Abi: Kevadväsimust on võimalik leevendada viibides väljas ilma päikeseprillideta ning regulaarse liikumisega värskes õhus. Ka valgusteraapia ning kognitiivne käitumisteraapia võivad aidata.
B12 vitamiini puudus
Vitamiini B12 on vaja punaste vereliblede tootmiseks. Vitamiini B12 puudus on eriti sagedane, kui süüa vähe või üldse mitte liha, süüa ühekülgselt, aga ka tugeva verejooksuga menstruatsiooniperioodil või mõne soolehaiguse korral.
Sagedasemad sümptomid: väsimus, tundlikkushäired jalgades, südamepekslemine, depressioon, tasakaaluhäired, ärrituvus, mäluprobleemid. B12 vitamiini puudust saab testida vereprooviga.
Abi: Mitmekesine toitumine ning lahja liha tarbimine, söö piimatooteid, muna, juustu ja kala.
Krooniline väsimus
Mõne eksperdi arvates on tegemist füüsilise haigusega, teiste arvates on väsimusel psühholoogilised põhjused. Viimased uuringud on näidanud, et haiguse põhjuseks võivad olla immuunsussüsteemi häired, mille põhjuseks on viirus, mis võib tabada kõiki.
Sagedasemad sümptomid: pikk haiglaslik väsimus, halvenenud lühimälu, kurguvalu, tundlikud lümfisõlmed, liigesvalu, lihasvalu, peavalu.
Abi: Massaž, akupunktuur, puhkus, mediteerimine.
Diabeet
Diabeet tekib keha insuliinihäire korral, kui suhkrutase muutub liiga kõrgeks ning keha ei suuda insuliini toota või omastada. Riskigruppi kuuluvad ülekaalulised ning vähese liikuvusega inimesed.
Peamisteks tunnusteks on nälg, janu, väsimus, sage urineerimine ja kaalulangus ilma toitumist jälgimata.
Arsti juures on võimalik teha veresuhkru taluvustest.
Abi: oluline on õige toitumine ja liikumine. Väldi suhkrut, mahlasid, saiakesi, alkoholi, karastusjooke ning söö regulaarselt.
Kilpnäärmehäired
Kilpnäärmehäired tekivad tavaliselt hormonaalsete kõikumiste, raseduse, klimakteeriumi või stressi korral.
Sagedasemad sümptomid: väsimus, peavalu, keskendumisraskused, piimhape lihastes, meeleolumuutused, meeleolulangus, madal kehatemperatuur, kõhukinnisus, ekseem, juuste väljalangemine, kurguvalu, südamekloppimine, kaalutõus.
Kilpnäärmehäired esinevad sagedamini naistel kui meestel. Abi saab arsti kirjutatud kilpnäärmehormoonist.
