Hirmu muutumine vägivallaks on üks alalhoiuinstinkti põhimehhanisme loomariigis. Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald). Kirjeldatud käitumine on indiviidi kaitsereaktsioon talle tundmatu nähtuse ees. Inimene ei tea, kuidas reageerida, kohates ebatraditsioonilist käitumist.
Müüdid homoseksuaalide liiderlikkusest, nende soovist iga sookaaslast võrgutada tugevdavad veelgi inimese valmisolekut kaitseks, luues omapärase neurootilise ootuse langeda kellegi “rünnaku” ohvriks.
Homofoobia põhjuseks võib olla ka end heteroseksuaaliks pidava inimese hirm kaotada enesekontroll ja langeda ahvatlusse. Agressioon võimaldabki luua jäigad piirid enda ümber, välistades sellega hirmu võimaliku tugevnemise, s.t vahetu emotsionaalse kontakti homoseksuaaliga.
Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid:
1. Iseenda homoseksuaalsete joontega seotud hirmu ennetamine, s.t püüd leida lahendus enda sisemisele konfliktile
2. Tunnustuse saamine autoriteetidelt.
3. Homofoobia võib olla osa näiteks mõne sellise religioosse grupi üldisest ideoloogiast, kuhu inimene kuulub.
Kuna homofoobia annab inimesele teatud turvatunde, on sellele raske vastu seista, eriti kui tegu on varjatud homoseksuaalse vajadusega.
Eestis soodustavad homofoobiat ka teadmatus, info puudus ja kartus erinevuse ees. Olulisel kohal on ebatolerantse nõukogude ühiskonna mõju inimeste teadvusele.
Siiski võib Eesti ühiskonda pidada küllalt sallivaks. 2000. aastal leidis 72% küsitletud heteroseksuaalsest tallinlastest, et homoseksuaalsus on individuaalne iseärasus, mida tuleb aktsepteerida. Kõrgelt homofoobseid inimesi oli kõigest 13,7%, kusjuures kõige homofoobsemaks osutusid eakad mehed. On täheldatud seost koduse kasvatuse ja homofoobia taseme vahel, samuti kaldub homofoobsem olema inimene, kes ei tea oma tutvus- või sõprusringkonnas ühtegi homoseksuaali. Siiski pidas 2001. aastal küsitletud homoseksuaalidest homofoobiat Eestis suuremal või vähemal probleemiks koguni 91,7% vastanutest ning 73,5% leidis, et ühiskonnas valitsevaid hoiakuid on vaja muuta.
Allikas: www.amor.ee
