Inglise Warwicki ülikooli teadlasi huvitas une mõju vananevate inimeste mälule ning tähelepanule. Nad analüüsisid andmeid, mida kogutakse alates 2002. aastast ELSA uuringus (English Longitudinal Survey on Ageing). Too andmekogu sisaldab informatsiooni üle 50 aasta vanuste inimeste elukäigu ja tervise kohta.
Uuringus osalenud pidasid unepäevikut ning ühtlasi jälgiti nende mälu, sõnalisi võimeid ja arvutusoskust. Ligi 9000 inimese andmete analüüsimisel selgus, et unevajadus muutub vananemise käigus.
50-64 aasta vanuste inimeste puhul mõjus kõige paremini 6-8 tunni pikkune ööuni. Neil, kes magasid pidevalt vähem või rohkem, kippus vaimne võimekus langema ning tekkisid probleemid mäluga. Üllataval kombel polnud selles vanuserühmas une kvaliteedi ja vaimsete võimete vahel mingit olulist seost.
Rahulik ja kosutav uni muutus tähtsaks 65-aastastel ja vanematel inimestel. Õige kogus ehk kuni 8 tundi rahulikku und aitas kõrges eas aju töökorras hoida. Kes armastasid pikalt magada, neil oli mälu kehvem. Uneaja lühenemisel sellist mõju polnud.
Uurimuse autori Francesco Cappuccio sõnul on uni vaimse tervise jaoks ülitähtis. Tervislik unerežiim aeglustab aju vananemist ja lükkab edasi nõdrameelsuse tekkimise.
Allikas: www.novaator.ee
