Väljasuremine
“Mikroobid kustutavad viimase küünla. Miljard aastat enne elu kuhtumist kuulub planeet täielikult neile. Kuid 2,8 miljardi aasta pärast muutuvad Maal valitsevad tingimused ka nende jaoks talumatuks. Elu, vähemalt sellisel kujul nagu meie seda tunneme, lakkab olemast,” tõdes Cornelli ülikooli Carl Sagani nimelise instituudi astrobioloog Jack O’Malley-James. Lilled, loomad, puud, liblikad ja kõik muu silmale nähtav elu kaob juba miljardi aasta jooksul.
Elusorganismidel on Päikesega vedanud. Suurema osa oma elust rahuliku ja suuremaid üllatusi valmistav peajada täht annab elule õilmitsemiseks miljardeid aastaid. Kuid pika ilu peale tuleb ikka pill. Päikese eredus kasvab aeglaselt, kuid järjekindlalt. Umbes 500 miljoni aasta pärast tunnevad selle mõju esimesed hulkraksed.
Keskmine õhutemperatuuri tõusuga käsikäes tõuseb õhus leiduva veeauru hulk ja tuulte tugevus. Ookeanid hakkavad aurustuma. Kiirenenud silikaatkivimite erosioon langetab atmosfääris leiduva süsihappegaasi hulka. Juba kord vahevöösse sukeldunud kivimitesse vangistatud süsinik ei jõua laamade liikumise aeglustumise tõttu enam nii kiiresti maapinnale. Taimed kiratsevad. Ligikaudu 600 miljoni aasta pärast leidub C3-fotosünteesi kasutavate taimede jaoks õhus süsihappegaasi liiga vähe.
“Võttes arvesse, et tänapäeval moodustab nende biomass kõigi elusorganismide massist umbes 95 protsenti, on see elule esimene tõsisem hoop. Atmosfääri hapnikutase hakkab geoloogilises mõttes kiiresti langema. Linnud ja loomad surevad välja paar miljonit aastat pärast C3-taimede hukku,” laiendas O’Malley-James. Sellele järgneb kalade, kahepaiksete ja roomajate allakäik. C4-fotosünteesile, evolutsiooni hilisemale innovatsioonile toetuvad taimed peavad vastu paarsada miljonit aastat kauem. Samas tempos marsib väljasuremisele vastu putukariik.
“Teistele päristuumsetele saab süsihappegaasi nappus saatuslikuks ligikaudu 1,3 miljardi aasta pärast. Edasi saab Maast mikroobide maailm, mida aeglaselt steriliseeritakse. Ent, nagu teame, on neist, eriti ekstremofiilidest juba äärmiselt raske lahti saada,” sõnas astrobioloog. Paradoksaalsel kombel muutub taimede eelneva väljasuremise tõttu ja aeglaselt vulkaanidest immitseva süsihappegaasi mõjul metaani eritavate bakterite jälg atmosfääris tugevamaks kui kunagi varem.
Loodus on meie ema. Me haigestume, sest elame temast äralõigatuina
Karm tegelikkus: Fukushima katastroof mõjutab Maad tuhandeid aastaid
Igal teol on tagajärg: loodus karistab pühapaikade rikkujaid ja rüvetajaid needusega
