Viirusega Herpes simplex 1 on nakatunud kuni 80 protsenti inimestest. Viirus püsib kehas ja varitseb närvisõlmedes, oodates hetke, mil immuunsüsteem ei jõua seda vaos hoida. Siis muutub viirus aktiivseks ja tekitab sügelevaid villikesi.
Herpesviiruse pärilikkusainet on leitud ka ajust ning neuroteadlased oletavad, et vanurite nõrgenev immuunsüsteem lubabki viirusel kergesti ajju levida. See omakorda võib käima lükata koemuutused, mis põhjustavad Alzheimeri tõbe.
Umeå ülikooli teadlased on üle 20 aasta kogunud andmeid vananevate inimeste tervise ja mälu kohta. Samu inimesi on uuringu käigus jälgitud pikka aega, et mõista, kuidas mälu nõrgeneb ning millised on dementsuse esimesed tunnused.
Hugo Lövheim ja Fredrik Elgh analüüsisid projekti käigus kogutud andmeid. Nende kasutada oli info 3400 inimese kohta, kelle tervist jälgiti keskmiselt 11,3 aasta jooksul.
Selgus, et kui inimesel vereseerumis olid herpesviiruse vastased IgM-tüüpi antikehad, suurendas see Alzheimeri tõve tekkeriski ligi kaks korda. IgM ehk M-tüüpi immunoglobuliinid on esimesed haigustekitajate vastu tekkivad antikehad ja nende suur hulk viitab veres olevale viirusnakkusele.
Teises uurimuses analüüsisid Lövheim ja Elgh Umeå ülikooli biopangale annetatud kudesid. 360 proovi pärinesid Alzheimeri tõbe põdenud inimestelt. Need olid võetud keskmiselt 61. eluaastal, umbes kümme aastat enne haiguse diagnoosimist.
Võrdluseks uuriti selliste inimeste kudesid, kel polnud nõdrameelsust tekkinud. Kui inimene oli herpesviirusega nakatunud, siis haigestumisrisk kahekordistus.
Allikas: www.novaator.ee
