BBC arvuti kaudu, millega võis tegemist olla. Hiiliv hirm süvenevast hullumeelusest kadus hetkelt ja seda asendas armutus.
Maailma on tekkinud arvukalt arvutite ja nutitelefonide sisu, asukohta ja seadmete kaamerate ning mikrofonide kaudu ümbrust kontrollivaid erakasutuseks mõeldud jälitusteenuseid. Leviku ja arvukuse toel on sündinud isegi valdkondlikud uussõnad nagu spouseware, ehk abikaasatarkvara või stalkerware, ehk ahistava jälitamise tarkvara. Privaatsusest hoolivates riikides on kirjeldatud tegevus seadusega keelatud. Internet ei mahu hästi riikide sisse ära ja sedalaadi teenused on hõlpsalt leitavad. Ontlikkuse nimel reklaamitakse neid mõnel puhul töövõtjate või laste kontrollimise turvateenustena.
Infoturbe firma Kaspersky väitel on nende teenuse abil sellel aastal eemaldatud 37 532 kliendi arvutist taolise jälitusteenuse tarkvara. Juhtumite sagedus kasvab umbes 30% aasta tempos. Kõige rohkem juhtumeid pärineb Venemaalt. Järgnevad India, Brasiilia, Ühendriigid ning Saksamaa. BBC’le muret teinud Ühinenud Kuningriik asub 370 juhtumiga kaheksandal koha.
Arvud pole kuigi suured. Samas on üks juhtum liiast. Eriti selle ohvri jaoks. Ahistava jälituse ohvris võib taoline kogemus põhjustada tugeva psüühilise trauma, millega käib kaasas süvenev tehnoloogia kartus ja usaldamatus. Teenuse pakkujaid see ei huvita. BBC testis kõige populaarsemat teenust makstes kolme kuu eest 140 GBP, ehk umbes 160 Eurot. Küsimuse peale, kas reporteril õnnestub tarkvara paigutada abikaasa telefoni nii, et viimane seda ei märkaks, kõlas julgustavalt jaatav vastus. Teenindaja garanteeris, et teenus toimib varjatult ja nad on igati valmis probleemide lahendusel abistama. Reporter testis viit erinevat viirusetõrje programmi, mis kõik hoiatasid potentsiaalselt ohtliku tarkvara eest. Vähemalt väike lohutus.
Kui kauaks? Inimesed on nagu nad on. Viirusetõrjega tema pahelisest küljest jagu ei saa. Pigem paistab protsess liikuvat vastassuunas. Nuuskurvara arendus läbib evolutsioonilist etappi, mille õnnestumisel oskavad need end paremini varjata ja paljuneda. Tõhusaks taktikaks on sotsiaalne disain, ehk arvamuste ja uue normaalsuse kujundamine. Pakkudes nuuskurvara näiteks koolidele, õppeprotsessi innoveerimiseks nimetades Rööprähklemise ja mööda elamise ajastu
Ärevus on häirekell, mis annab märku, et oled jõudnud tupiktänavasse
Ärevus – kaasaja epideemia, millesse haigestumine aina kasvab
