Lisaks lapsed, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. “Praegu on valdav mõttekäik, et need, kellel on depressioon, kes tunnevad end üksildasena või kelle on ärevushäire, neil tekib kergemini sõltuvus nutiseadmest ja sotsiaalmeedia kasutamisest.”
Soovitus: vanemad, kelle lapsel on probleeme impulsikontrolli ja eneseregulatsiooniga või esineb aktiivsus- ja tähelepanuhäire, peaksid laste puhul ettevaatlikult suhtuma igasugusesse nutiseadme kasutamisse ja teadlikult piirama selle kasutamist.
Laste puhul tuleb olla ettevaatlik juba seepärast, et lapseeas areneb välja aju otsmikusagar, mis mõjutab inimese võimet ennast pidurdada ja emotsioone juhtida ning nutiseadme- ja internetiliigkasutus häirib otsmikusagara loomulikku väljakujunemist. Kui seda arengut häirida, on inimene kehvem oma tunnete ja käitumise juhtimises ka täiskasvanueas.
Nutiseadmetes ja arvutis tegutsetakse sageli paralleelselt erinevate tegevuste kallal, seda nimetatakse ka rööprähklemiseks või inglise keelest laenatuna mutlitaskinguks. Aju jaoks on aga tegu ühetaolise hajevil stimulatsiooniga, mis tapab ära võime sihipärase töö võime.
“On väga hea süvenemisvõimega inimesi, aga üldiselt see kurnab inimesi. Laste puhul tekitab see mustri edaspidiseks, sest see toimub nende aju arengu ajal ja nii ei teki neil süvenemise oskust,” selgitab Kleinberg.
Meie kooliharidus eeldab aga ennekõike võimet süveneda. “Me ei saa kooliharidust multitaskingu võimekuse eest, me saame hinded süvateadmiste eest. Inimesel ei teki mälujälge, kui tähelepanu on pinnapealne, kui me ei suuda pidevalt keskenduda,” nendib Kleinberg. Sisuliselt treenime oma aju illusiooniga, et saame hakkama mõtlemise ja õppimisega. Õpiharjumuse tekkimiseks on vaja tegelikult ka õppida, asju meelde jätta, neid mõtestada, mõista ja kasutada.
Soovitus: kuna intensiivne nutivahendi kasutamine soodustab pinnapealset infotarbimist ning vähendab süvenemisvõimet, tuleks lastele teadlikult õpetada süvenemist, pannes neid tegema tegevusi, mis nõuavad vaimset pingutust. Näiteks lugema tavalist raamatut, järjest teatud aja või tegema arvutusülesandeid.
Deviisis “terves kehas terve vaim” on sees mitu tõetera. Keha liigutamine nii sportimisel kui ka mängimisel on oluline, kuna füüsilisel liikumise ajal saab aju aega süstematiseerida ja paigale asetada saadud infot.
Liigutamine annab võimaluse ajule puhata, märgib Kleinberg. “Keha pole ainult aju kandmiseks. Näiteks keha tasakaal mõjutab meie kesknärvisüsteemi tasakaalu.”
Soovitus: füüsiline aktiivsus tasakaalustab vaimset tegevust mistõttu peaks, õppimine, meelelahutuslik nutiseadme kasutamine ning kehaline liikumine peavad olema tasakaalus.
Nutisõltuvus on psühholoogiline sõltuvus, millele Depressioon võib tabada igaüht
Toitumisnõustaja Liis Orava soovitused depressiooni ja ärevushäirete korral
Depressioon võib alguse saada lapsepõlvest
VIDEO: Depressioon ei ole lihtsalt paha tuju
Leevenda depressiooni looduslike vahenditega
Loe lisaks ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Klaus Bernhardti raamatut “Paanikahäired ja nendest vabanemine” ja Kadi Küti raamatut “Ärevuse vari”.
