Kontoritöötajad kipuvad mobiiltelefoni hoidma töölaual. Mis juhtub siis, kui keegi suudab nutitelefoni abil välja lugeda arvutiklaviatuurile sisestatud teksti?
Nutitelefonis peituva kiirendusanduri abil saab jälgida arvuti klahvivajutusi ning dešifreerida trükitud teksti kuni 80-protsendilise täpsusega, näitas Georgia tehnoloogiainstituudi uurimus.
Töörühma juhi Patrick Traynori sõnul katsetasid teadlased alguses iPhone 3Gs-iga, kuid tulemused jäid kesiseks. Seevastu iPhone 4 osutus vägevamaks nuhkimisriistaks. Kui kiirendusmõõtja aitab telefonil aru saada, mis suunas aparaati kallutatakse, siis uuele iPhone mudelile on kiirendusanduri töö tõhustamiseks lisatud güroskoop.
Siiski võib nuhkimiseks sobida ka Appleii konkurentide toodang.
“Suur osa kahe viimase aasta jooksul toodetud nutitelefonidest on oma näitajate poolest piisavalt võimsad,” ütles Traynor.
Kiirendusmõõtja andmeid kasutav pahavara üritab paarikaupa tuvastada klahvivajutusi – kas neid tehakse vasaku või parema käega, kuidas need üksteise suhtes asuvad. Võrdluseks kasutab nuhkvara ligi 60 000 sõnast koosnevat andmebaasi. Tuvastamiseks peavad sõnad olema kolmest tähest pikemad. Lühikeste sõnadega jääb programmijupp jänni.
“Kõige tõenäolisem rünne võiks välja näha nii- telefoniomanikule pakutakse võimalust alla laadida süütu väljanägemisega rakendus. Seejärel pannakse klahvilööke tuvastav pahavara tööle ning järgmisel korral kui telefon klaviatuuri kõrvale satub, hakkabki pealtkuulamine pihta,” selgitas uurimuse üks autor Henry Carter.
Paanikaks pole siiski veel põhjust. Traynori sõnul on selline nuhkimine üsna vaevanõudev ja seda saab vältida. Georgia teadlaste väitel on nuhkvara töövõimeline siis, kui telefon asub klaviatuurist 7-8 sentimeetri kaugusel. Seega piisab turvaabinõuks telefoni kotti või mantlitaskusse jätmisest. Siiski saaksid üht-teist ära teha ka telefonitootjad.
“Kui kiirusandurite tundlikkust veidi vähendada, siis ei saa pahavara nuhkimiseks piisavalt andmeid. Telefoni enda rakendused aga töötavad ikka,” ütles Traynor. Ta lisas: “Tootjad saaksid panna paika, et kiirendusmõõtja tundlikkus on vaikimisi madal. Kui inimene soovib kasutada tundlikumat kiirendusandurit vajavat rakendust, näiteks mängida, siis peaks ta seda ajutiselt muutma.”
Loo autor Piret Pappel, www.novaator.ee
