Iga päevaga kurdab üha rohkem inimesi ajutegevuse probleemide üle - järjest süvenevat hajevilolekut (st võimetus oma tähelepanu keskendada ja raskus koondada mõtteid probleemide lahendamiseks), raskusi info meeldejätmisega, füüsilist võimetust lugeda pikki tekste, raamatutest rääkimata. Otsitakse üldist abi ajutegevuse, vahel ka mälu parandamiseks. Paradoksaalsel kombel ei ole see probleem iseloomulik ainult eakatele inimestele, kelle ajutegevus võiks eelduslikult olla nõrgenenud kõrge vanuse tõttu, vaid just keskeas ja noortele inimestele.
Paljusid ei huvita, miks nii on juhtunud – automaatselt peetakse põhjuseks stressi, väsimust, ebatervislikku keskkonda, samuti vanust jne, kuigi see ei ole ligilähedaseltki tegelik põhjus. Minu patsientide hulgas on üle 70-aasta vanuseid, kellel pole mingeid probleeme ei mälu ega ajutegevusega. Kus peitub siis põhjus?Põhjus peitub selles, millest mitte keegi mitte mingil tingimusel ei taha loobuda – nn pidevast ööpäevaringsest ühendusest informatsiooniga.
