Erinevad organisatsioonid, ühingud või ka riigid, kes üritavad oma rahvast kontrollida hakkavad omavahel kaklema. Liidrid võivad tunda oma nahal, milline lollus ümberringi toimub ja imestada, kuidas neid veel keegi usub. Kui mingi struktuur eksisteerib tänu teiste allutamisele ja võitlemisele, siis sellist struktuuri enam ei usaldata ja see justkui iseenesest kaotab tasapisi oma võimu. Inimesed hakkavad seda aina enam ignoreerima. Struktuurid hakkavad õgima iseennast ja mida lähedamal on valimised, seda rohkem me hakkame kõike seda nägema.
Me näeme veel palju rumalust ja mõtlematuid otsuseid. Energiad on praegu rohkem suunatud vanade süsteemide lammutamisele. Struktuuri sees läheb katki mingi väike detail või hakkab streikima, seega kogu süsteem võib laguneda.
Iga inimese individuaalsel tasemel on oodata, et täielikult võivad muutuda vanad mõtlemisviisid. See võib ilmuda küsimusena: „Milleks ma sellele teemale olen kulutanud nii palju aega? Ma ei taha enam sellest mõelda“. Äkki avastad kui palju mingit mõttetut jama istub sinu peas ja et tegelikult puudub sellel seos reaalsusega.
Sind paneb imestama, kuidas sa võisid uskuda mingeid teooriaid ja teemasid ning sa mõistad kui mõttetu see on olnud. Sa hakkad endast aina enam ebavajalikku välja viskama.
Samas võivad nüüd tulla uued ideed ja teadvuse sähvatused, kuidas sa saaksid oma elu muuta. Mõistad, et ei viitsi rohkem kaasa tassida mingeid vanu probleeme. Kõik toimuv hakkab sulle näitama, kuidas sa saaksid elada külluses, kuidas leida asjadele kergeid lahedusi ja kuidas realiseerida enda potentsiaali.
Maa vibratsioonid enam ei toeta vana reaalsust ja kui sa üritad elada nii nagu varem, siis sa jääd minevikku. See kõik hakkab rohkem tõmbama sind mineviku mustritesse ja sa võid seda tunda absurdsuse ja tobedusena .
Allikas: Alexis Varnumi raamatute „Uus reaalsus„ ja „Armastus ja suhted uues reaalsuses“ kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
