Ajast ja ilmast on esivanemad võtnud aasta eelviimase kuu nimed: talvekuu, külmakuu, hallakuu, tahmakuu, marukuu, süüskuu ning rääzä-, räusa- ja rässakuu (rahekuu). Jätkuva hingedeaja tõttu kutsutakse kuud: hingekuu, hing-aigu-kuu ning koolja-, mardi-, märdi-, märtna- ja martnakuu; soodsa kosjaaja tõttu aga kosjakuu. Loe, millised on olnud kooljakuuga seotud uskumused ja traditsioonid.
Novembri ehk nojabri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning tähendab üheksandat kuud. Ladina keeles tähendab novem üheksat. Vana Rooma aasta algas urbekuus ehk märtsis.
