Mis on võltsreaalsus, et sellest nii palju räägitakse?
Võltsreaalsus on see kui sa teenid kõiki teisi peale tõelise iseenda. Erandeid leidub alati, kuid hetkel jagan pilti globaalsest massist.
Keskmise inimese elu kulgeb terve elu mööda töö-kodu-töö trajektoori. Hommik algab äratuskellaga, seejärel vohmitakse sisse kiire hommikusöök, edasi minnakse tööle, lõunapausi tipphetk veedetakse kusagil magedas sööklas. Õhtul jõutakse koju, ollakse väsinud, valmistatakse poolfabrikaatidest õhtusööki, tegeletakse lastega, võibolla jõutakse isegi trenni, heal juhul koristatakse või vaadatakse televiisorist midagi lihtsat. Seejärel pannakse hommikuks äratuskell ja minnakse magama ning taas algab igal järgneval päeval kõik uuesti. Rutiin, kohustused ja ühiskonna normid ootavad täitmist.
Saabub reede, tõenäoliselt sinu nädala kõige õnnelikum päev. Oled nädalast väsinud, aga võibolla jaksad isegi midagi meeldivat teha. Nädalavahetuse veedad sa tõenäoliselt koduseid argitoimetusi tehes või suvilas rohides. Ja siis saabub pühapäev, kuid su sees väreleb juba esmaspäeva hall vibe, kuidas nädalavahetus juba kiirelt mööda veeres ning homme peab uuesti tööle minema.
Su elu on nagu surnud nõiaring.
Mõtle nüüd hoolega, mis on selles ühiskonnakorralduses valesti?
Sa pead tööl käima hommikust õhtuni, et sul jumala eest ei oleks aega tegeleda iseenda tõelise olemusega, et sa mitte mingil juhul ei saaks õppida tundma iseennast ja oma vaimsete võimete potentsiaale, sest muidu võid sa muutuda ühiskonnale ohtlikuks, sa saad liiga targaks ja võimekaks, kes ei sulandu enam massi ja keda pole lihtne enam ohjata.
Sulle on hingetõmbeks antud kaks vaba päeva, et sa päris ära ei sureks. Kuid – kas sa nende päevadega midagi enese tõeliseks hüvanguks ka teha jõuad? Ma kahtlen, sest suure tõenäosusega oled sa liiga väsinud. Heal juhul jõuad sa ainult primitiivsete olme muredega tegeleda, aga mitte iseendaga.
Sul on aastas antud võimalus võtta 28 päeva puhkust. Sa mõtled “Oo, milline õnnistus!” kui see aeg on käes. Aga mida sa selle puhkusega teed? Rohid suvilas, teed kodus remonti, istud vihmase ilmaga räästa all ja unistad kaunitest rannailmadest, sest suuremal osal inimestel ei ole majanduslikult võimalik teha kaugemaid reise, rääkimata lähematest väljasõitudest. Ja olgem ausad, tegelikult oled sa ka väsinud ning ei jõua oma puhkusesse sissegi elada enne kui see valguskiirusel juba läbi saab. Ja selle kõige nimel rassid sa järgmised 332 päeva, et saada taas 28 päeva puhkust.
Arved vajavad maksmist, lapsed tuleb üles kasvatada, elu tahab elamist. Mõnel läheb paremini, suuremal osal aga konstantselt ellujäämise instinktide režiimil. Midagi pole üle ja hea kui ei jää puudu. Esmajoones saavad kaetud ellujäämisvajadused, alles viimasena hingeline rahulolu. Töö on number üks ja perekond eelviimane, ning sa ise kõige viimane – kui selleks üldse aega jääb. See ongi sinu nõiaring, mille ühiskond sulle oma normide ja reeglitega loonud on. Juba maast madalast õpetatakse sulle, et kool on number üks ja sina ise number viimane. Kuula ainult seda, mida sulle õpikuis kirjutatakse, aga ära sa jumala eest oma peaga mõtle!
Iseseisva mõtlemise puudulikkuse tagajärgi võib märgata kasvõi Eiffeli torni järjekorras, mil inimesed seisavad kõik ühes tundidepikkuses sabas, ometigi saab teiselt poolt ilma järjekorrata sisse. Ikka kogunetakse sinna ja tehakse nii nagu teised – massi ühisteadvus.
Vaata oma ema ja isa, vaata oma vanemaid sugulasi. Nad kõik on ennast haigeks töötanud, sest nad pole saanud korralikult puhata ega kvaliteetselt toituda. Päeva lõpus ei mäleta keegi, et nad on olnud tublid maksumaksjad ja oma riigi ning ühiskonna aatelised ja kohusetundlikud teenijad.
Ole hea ja esita endale küsimus: keda sa teenid?
Usun, et 99% saad sa vastuseks, et sa teenid kõiki teisi peale iseenda.
Esita endale küsimus, mida sulle meeldiks teha, kui sa teeniksid iseennast, kui sul oleks aega iseenda jaoks?
Küsi endalt, millised oleksid sinu hobid, meelistegevused ja hingetoit?
Kuhu tahaksid sa reisida, kellega kohtuda, milliseid aistinguid kogeda?
Küsi endalt, kes ma olen, mida ma tõeliselt tahan, mis on minu sügav sisemine kutsumus? Suure tõenäosusega sa mõistad, et sinu staatuse, palganumbri või olude sunnil valitud töökoht sind õnnelikuks ei tee, sest su öökapil seisab ju äratuskell ja sa vihkad esmaspäevasid ning ootad pikksilmi reedet.
Armas inimene, meile kõigile on loodud võlts kuvand rikkusest, jõukusest, edust ja õnnest, kodaniku ideaalist. Ma ütlen väga lihtsalt ja lühidalt: “Edukas inimene on see, kes ei pea hommikuks äratuskella panema. Rikas inimene on see, kellel ei eksisteeri nädalapäevi. Õnnelik inimene on see, kes toetub oma andele ja järgib südame tarkust.”
Kõik teavad, et raske tööga rikkaks ei saa. Vähesed usaldavad, et sinu tõeline kutsumus katab kõik sinu vajadused ja täidab sind külluse ning õnnega. Sa pead leidma üles eneseusalduse ja laskma elul ise juhtuda.
See, kes teeb palju palju tööd ja usub sealjuures, et ta on väga tubli, on juba valel teel. Need, kes teevad ületunde on enda kanda võtnud kas liiga suured koormused või nad ei saa oma tööülesannetega hakkama!
Pea meeles, et kui sa oled õigel teel, siis oled sa ilma pingutamata edukas ja kõik sujub takistusteta.
Takistus on märk, sümbol, teejuht, et sa peaksid oma elus midagi muutma!
Lihtne oleks targutada ja öelda, et loobu palgatööst, loo enda ettevõte ja hakka iseenda peremeheks. Siingi kohal liigub igaüks omas tempos, mis on normaalne. On hulk hirme, vanasid käitumismustreid, harjumusi ja mineviku kogemusi, millega on vaja tegeleda ja mis on vaja eelnevalt lahustada kui inimene jõuab kindlal sammul oma teele. Seega tuleb enesega olla kannatlik. Pea meeles, et kui otsustad midagi ära, tekib edasiliikumise hoog. Justkui viskad kiviga seisvasse vette värelust ja su ellu tekivad pöörded ning keerised.
Meie elude “kontrollijad” on rikkad globalistid.
Nad loovad meile seda võltsreaalsust, võltsvajadusi ja korraldavad näitemänge läbi religioonide, panganduse- ja haridussüsteemi. Kui massid on hõivatud igasuguste pseudorutiinide, käskude, keeldude, piirangute, staatuseihaluse, normide täitmisega, siis on täiesti arusaadav, et ei jätku aega, tahet ega võimalust tegeleda iseenda tundma õppimisega, rääkimata mediteerimisest või energiatega töötamisest, mis on inimese loomispotentsiaali avardamise alustalaks.
Kui me tahame tõelist vabadust ja maailmarahu, siis peame tegelema eelkõige iseenda tundma õppimisega ja seadma hingevajadused esikohale. Me peame püüdlema sisemisse rahulolusse.
Inimene, tuleta omale kohe meelde: “Sa ei pea teenima ja kummardama mitte kedagi peale iseenda. Sinu hingevajadused on kõige tähtsamad!”
Kui sa suudad kasvõi ühe sammu astuda lähemale tõelise iseendani, siis oled sa võimeline alustama teekonda võltsreaalsusest välja.
Autor: Ilona Karula
Allikas: Kõiksuse kanaldused
